Parvlaevaskandaal Suurbritannias: valitsus tellis lisareisid firmalt, kel pole laevu ega kogemust
4. jaanuar 2019, 16:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Briti valitsus tellis 13,8 miljoni eest parvlaevateenuseid laevadeta firmalt
- Skeptikud kahtlevad: firma ei suuda alustada märtsis reiside teenindamist
- Kokku kulutab UK valitsus täiendavatele laevaliinidele 100 miljonit
Lepinguta Brexit'iga kaasnevaks võimalikuks lisakoormuseks valmistuv Suurbritannia valitsus andis Ramsgate ja Ostendi vahelise parvlaevaliini lisareiside tellimuse firmale Seaborne Freight, kel pole aga ühtki laeva ega parvlaevaliinide teenindamise kogemust. Opositsioon ei usu, et firma suudab 29. märtsil reisidega alustada.
Suurbritannia valitsus valmistub võimaliku lepinguta Brexitiga kaasnevateks ettenägematuteks probleemideks, sealhulgas suurenevaks liikluseks Mandri-Euroopaga. Kartusest, et niigi üle koormatud Doveri sadam ei tule kasvava liiklusega toime, tahab valitsus võtta taas kasutusele samas Kenti maakonnas paikneva Ramsgate sadama, kust viimati väljusid parvlaevad üle Inglise kanali 2013. aastal.
Parvlaevaskandaal puhkes, kui sai teatavaks, et valitsus on tellinud 13,8 miljoni inglise naela eest lisareisid Ramsgate ja Belgias asuva Ostendi sadama vahel firmalt, kel pole laevu ega varasemat parvlaevaliinide opereerimise kogemust.
Lepingu järgi peaks firma Seaborne Freight alustama märtsis kahe laevaga ning suurendama 2019. aasta suve lõpuks mahtu nelja laevani. Kriitikud ei usu, et firma sellise ülesandega toime tuleb, sest laevade prahtimise turul on kolm kuud väga lühike aeg ning sobivaid laevu ei pruugi saadaval olla.
Seaborne Freight aga teatas ajalehe Independent vahendusel, et ettevõte on valmistunud parvlaevaliinide teenindamiseks alates 2017. aastast ning sobivad laevad on välja vaadatud.
Suurbritannia siseministeerium teatas, et suurenenud illegaalse sisserändesurve tõttu on Doveri sadamasse viidud kaks täiendavat rannavalvelaeva.
Doveri ja Mandri-Euroopa vahelisi parvlaevaliine teenindavad ka Prantsusmaa ettevõtte Brittany Ferries ja Taani DFDS'i laevad. Mõlemad senised operaatorid on teatanud valmisolekust reiside sagedust tõsta.
Lepinguta Brexiti puhul kardetakse eelkõige sadamates taas sisse seatava tolli- ja passikontrolliga kaasnevaid järjekordi ja segadust, mis võivad reisijate ja kaupade liikumist aeglustada.