Pärnu keskrand jääb kitsaks, linn hakkab randa laiendama
28. jaanuar 2019, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/28/11746748t1h2f41.jpg)
- Läheb tihedaks: kuumematel päevadel külastab Pärnu randa kuni 30 tuhat inimest
- Pärnu linnavalitsus kavatseb laiendada üldkasutatavat randa kuni Pärnu jõeni
- Pärnu Rannapargi ja jõe vahele võivad kerkida ka mõned uued kinnisvaraarendused
Pärnu linnavalitsus tahab laiendada Pärnu supelranna tihedama kasutusega ala Kuursaalist kuni jõeni. Praegu puuduvad sellele rannaosale mugavad juurdepääsuteed, piirkonnas napib ka parkimiskohti.
Pärnu linnavalitsus soovib laiendada Pärnu keskranda loode suunas kuni Pärnu jõe muulini. Planeering näeb ette täiendavad juurdepääsud randa mudaravila ja kuursaali vahelt, naisteranna parkla juurest, Remmelga tänavalt endise lõbustuspargi juurest ja Muuli tänavalt. Rannapromenaad on kavas pikendada mudaravila juurest kuni Estonia mälestusmärgini.
"Praegu on kuursaali ja muulide vaheline ranna- ja pargiala alakasutatud. Eelmise aasta lõpus valmis muuli kõrvalt randa viiv laudtee, mis loob suuremad võimalused naisteranna ja muuli vahelist ala külastada. Traditsioonilist naisteranda linnavalitsus ära kaotada ei soovi," teatas Teet Roosaar Pärnu linnavalitsusest.
Planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnul hakkab linnavalitsus nüüd detailplaneeringu projekti ametkondadega kooskõlastama. Eesmärgiks on planeering 20. juuni volikogu istungil vastu võtta ja seejärel avalikustada. Pärast avalikustamist ja võimalike vaiete lahendamist kehtestab volikogu detailplaneeringu.
Kava näeb ette ka mõningate uute ehitiste rajamist praegu hoonestamata piirkonda.
"Olulisematesse keskuskohtadesse on planeeritud hooajaliselt kasutatavad hooned, looduskaitsealale linnuvaatlustorn. Arhitektid on välja pakkunud, et rannapargis võiks meelelahutuslikke atraktsioone olla, kuid millised need on, planeering ette ei kirjuta. Randa ja pargiala teenindavad hooned võivad olla põhimahus kuni 220 ruutmeetri suurused ja kuni kuue meetri kõrgused. Lubatud on lisada varikatusega terrasse ja neid vajadusel klaasseinte ja katusega kinniseks ruumiks kohaldada. Maapinnal asuvaid terrasse ei tohi piirdeaiaga eraldada. Rajatiste arv, iseloom ja asukoht täpsustuvad projekteerimisel ja võivad eskiislahendusest erineda," kirjeldas Roosaar saadetud pressiteates.