Riik haarab tükke merekoolitusest

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vette hädamaandunud helikopterist pääsemise treening Revali Merekooli õppebasseinis. 
Vette hädamaandunud helikopterist pääsemise treening Revali Merekooli õppebasseinis. Foto: Urmas Piir

Töö merel tähendab katkematut täiendusõpet ja sertifitseerimist, mis ühelt poolt suurendab ohutust, aga teiselt poolt tekitab ka magusa turu, millest tükki ihaldavad nii eraettevõtted kui ka riigiametid. Nii ongi, et miljonitesse ulatuva merepääste koolitusraha eest võistlevad korraga eraettevõtjad ning nende kõrvale trügivad mereakadeemia ja politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Suurimat kursuste valikut pakub Eesti laevameeskondade täiend- ja ohutusõppekoolituse turul Revali Merekool. Pika ajalooga eraettevõttel on õppebaas kõikvõimalike kursuste korraldamiseks hobilaevnikest professionaalsete päästjateni. Revali Merekooli juhatuse liikme Tanel Hinno sõnul on ettevõttel Balti riikides ainulaadne õppebasseini varustus, mis võimaldab pakkuda vajalike litsentsidega kursusi ka naftapuurtornide, avameretuuleparkide ja helikopterite meeskondadele.

Revali teenuseid kasutavad ka meremehed ja laevafirmad teistest Läänemere-äärsetest riikidest. Hinno sõnul oli nende Paljassaare treeningõppebaasi ehitusmaksumus 5,5 miljonit eurot, lisaks on Revali Merekoolil välibaas Pirital Olümpiapurjespordikeskuse sadamas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles