Kas Bill Gatesi veevabad tualetid võiks päästa Läänemere ravimijääkidest?

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnauuringute Keskuse teadur Vallo Kõrgmaa võtab proove Paide reoveepuhasti setetest
Keskkonnauuringute Keskuse teadur Vallo Kõrgmaa võtab proove Paide reoveepuhasti setetest Foto: Eesti Vee-ettevõtete Liit

Tallinnas projekti CWPharma raames peetud rahvusvahelises ravimijääkide teemalises töötoas tehti vahekokkuvõtteid Läänemeres ja mere valgala jõgedel võetud proovidest ning kavandati meetmeid merre sattuvate ravimijääkide vähendamiseks.

Eesti Vee-ettevõtete liit teatas, et ELi poolt rahastatud CWPharma projekti raames viiakse läbi ravimite toimeaine jääkide sõeluuring kuue jõe valgalas, et saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas. Eestis tegeleb proovide võtmisega  Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Proove võeti nii suvisel kui ka talvisel perioodil kolme reoveepuhasti (Pärnu, Türi, Paide) sisse- ja väljavooludest ning reoveesettest. Roosna-Alliku kalakasvatuse väljavoolust võeti veeproovi kahel korral ning ühel korral analüüsiti põhjasetteid. Lisaks võeti kahel korral proove ka ühe haigla reoveest, mida ühiskanalisatsiooni juhitakse. 

Et selgitada välja ravimijääkide leidumist Pärnu jões, võeti vee- ja põhjasetete proove kolmest erinevast punktist suunaga allavoolu. Peale Esna jõe suubumist enne Paide linna, Jändja paisu juures ja Pärnu jõe suubumisalal Pärnu lahte.

Teada on, et inimeste ravis kasutatavate ravimite jääke leidub reoveepuhastite heitvees ning mõnede laialdaselt tarvitatavate ravimite, näiteks kodeiini jääke on leitud ka Läänemerest püütud kalades. Samas puudub info, kui palju jõuab ravimeid keskkonda mitmetes teistes piirkondades, ning veelgi vähem teame, missugust mõju avaldavad need ained keskkonnale.

Oluline roll on ka veterinaarravimite kasutamisel. Just seetõttu võetakse proove ka kala- ja linnukasvanduste lähedal paiknevatest veekogudest ning põldudelt, mida on väetatud sõnnikuga.

Vallo Kõrgmaa Eesti vee-ettevõtete Liidust sõnas, et ravimijääkide ja toimeainete osas ei ole keskkonnale ohutuid piirmäärasid veel kehtestatud, sest vastavad analüüsid ja riskihindamised on veel pooleli. Kuidas läbi kanalisatsioonisüsteemi ja puhastite veekogudesse jõudnud ravimijäägid mõjuvad vee-elustikule, samuti alles uuritakse. Kõrgmaa kinnitas, et vastavate ettepanekute välja töötamine on ka üks projekti CWPharma eesmärkidest.

«Enamuses proovides leitud kogused on nanogrammides liitri kohta ning ei ole veel selge, missugused on ohtlikud kogused. Mõned ained lagunevad keskkonnas kiiresti, teised püsivad kauem,» ütles Kõrgmaa ja lisas, et projektipartnerid töötavad selles suunas, et saaks ravimijääkide piirmäärade kohta vees vähemalt mingisugused ettepanekud.

Kuigi võimalusi ravimijääkide loodusesse sattumise vähendamiseks on, selgitas Kõrgmaa et paljud ravimid teevad oma töö ära ning läbivad inimeste ja ka loomade organismid pea muutumatult. Tehnoloogiad nende ainete reoveest eraldamiseks on olemas, kuid need on nii kallid, et see võiks vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna muuta paljudele kättesaamatult kõrgeks. 

Läänemerre sattuvate ravimijääkide temaatikat on varemgi uuritud, näiteks HELCOM vastavate projektide raames. Lihtsamaid meetmeid ravimijääkide vähendamiseks on ka välja pakutud, näiteks kogutakse vanu ravimeid ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ning rõhutatakse, et neid ei tohi visata WC-sse ega olmeprügisse. 

Vallo Kõrgmaa tõdes, et ka veevabade tualetisüsteemide arendamisega tegeldakse paralleelselt mitmel pool maailmas. Üht sarnast lahendust esitles eelmise aasta sügisel Pekingis messil Reinvented Toilet Expo ka Bill Gates. Lisaks võimalusele eraldada tualetijäätmetest ravimijäägid ja haigusetekitajad, aitaks veevabad tualetilahendused kokku hoida ka puhast vett. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles