R, 9.12.2022

Rahva käes on tuhandeid ohtlikke signaalrakette

Jaano Martin Ots
Rahva käes on tuhandeid ohtlikke signaalrakette
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Punane signaalrakett. Foto on illustreeriv.
Punane signaalrakett. Foto on illustreeriv. Foto: www.aliros.ee

Erinevalt uusaastaööl taevasse paugutatavast saluudist on merepürotehnika saatuseks kasutamata jääda ning aeguda. Laeva või paadi varustuses peab olema meresõidukategooriale vastav hulk aegumata ning sertifitseeritud signaalrakette ja säratulesid. Kasutamistähtaja ületanud raketid ja tõrvikud muutuvad probleemjäätmeteks, mida aga keegi ei käitle.

Lõhkeainet sisaldavat pürotehnikat ei või panna olmeprügi hulka, kuid neid ei võta vastu ka ohtlike jäätmete käitlejad. Signaalraketti ei tohi lusti pärast taevasse lasta ja nii teinu on hakkama saanud väärteoga. Ometi saadakse suuremast osast aegunud merepürotehnikast lahti just sel viisil. Ühest sellisest põles aastavahetusel maha Nurmiko aiandi kasvuhoone. Kui palju vedeleb aegunud pürotehnikat paadikuurides, ei tea keegi.

Täna alustas päästeamet Tallinna, Lohusalu, Leppneeme ja Pärnu jahisadamas kogumisaktsiooni, kus väikelaevnikud saavad ära anda aegunud signaalrakette, säratulesid ja suitsusignaale. Kasutamistähtaja ületanud pürotehnika võib käituda ettearvamatult, mistõttu peab seda hävitama nagu lõhkekeha.

Politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner ütles, et päästeameti kampaania on väga tänuväärne ning et punase raketi päeva nime all on kogumiskampaaniaid korraldanud ka politsei.

Punane rakett on appikutse

Aastavahetusel Nurmiko aiandi süüdanud signaalraketi väljatulistajat ei ole tabatud.

«Igale punasele raketile reageeritakse,» sõnas Treffner. Reageerimine tähendab, et merevalvekeskus hakkab igal juhul otsima võimalikku hädasolijat. Merel või rannas nähtud punase raketi peale saadetakse piirkonda kontrollima enamasti merepäästeüksus. Kui rakett on lastud maa poolt, otsustab merevalvekeskuse koordinaator, kas reageerida või on hädaolukord välistatud.

Mõnikord otsitakse põhjuseta signaalraketi laskja ikkagi üles ja algatatakse väärteomenetlus. 2017. aastal tegid politsei- ja piirivalveameti merepäästjad koos vabatahtlike päästjatega kindlaks, et Viimsi poolsaare pulmapeolt lasti lõbu pärast punaseid signaalrakette.

Mullu registreeris merevalvekeskus 27 punast raketti. Neist ühe tulistas välja Tallinna lahel abi vajanud mootoririkkega Soome kaater, ülejäänud 26 olid valehäired.

Tänavu on kontrollitud seitset signaalraketti ning need kõik on olnud eksitavad.

Valehäirele reageerimine läheb merevalvekeskusele ja merepäästjatele märkimisväärselt maksma. Treffneri sõnul on aga suurem probleem see, et kuni merevalvekeskus ja päästjad on hõivatud valehäire andnu otsimisega, ei suuda nad päriselt hädas olijat tõhusalt aidata.

Signaalrakett ilutulestikust ohtlikum

Uusaastaööl jahiga Tallinna lahel seilates on merevalvekeskuse juhtivkoordinaator Annika Malva pealinna kohal loendanud üle saja punase signaalraketi, mida ilutulestikuna mingil juhul kasutada ei tohi.

Signaalrakett erineb saluudist oluliselt. Ilutulestik põleb õhus mõne sekundiga lõpuni, alla pudenev tahm jõuab langedes jahtuda ega ole üldjuhul tuleohtlik.

Punase raketi signaaltuli aga põleb väikse langevarju küljes rippudes kuni minuti. Selle ajaga kuumeneb põlevainet sisaldav metallsilinder mitme tuhande kraadini. Merre kukkudes ei tekita signaalraketi alles jäänud osad kahju, aga majadele või metsa kukkudes võivad hõõguvad metallitükid põhjustada tulekahju. Asjatult lastud või aegunud signaalrakettidest põhjustatud hoonepõlenguid tuleb ette peaaegu igal aastal. Kui palju metsa- ja maastikupõlenguid sellised raketid on põhjustanud, võib vaid oletada.

Kuskil vedeleb tuhandeid rakette

Ilutulestiku müüja peab taotlema tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise loa. Merenduses, lennunduses ja kosmosetööstuses kasutatavale pürotehnikale see ei laiene. Nii pole ka ülevaadet, kui palju aegunud pürotehnikat võib inimeste käes olla.

Merepürotehnika aegub kolme-nelja aastaga. Lähtudes Eesti registris olevate väikelaevade arvust, aegub igal aastal kümneid tuhandeid signaalrakette ja säratulesid. Kas need vedelevad kusagil paadikuurides või on ebaseaduslikult ära paugutatud, ei osanud hinnata ka merepürotehnika müüjad.

Tommylyy paadipoe spetsialist Toomas Soots ütles, et paadivarustuse kauplustesse Pirital ja Pärnus pole keegi tulnud aegunud merepürotehnikat tagasi pakkuma, kuigi ainuüksi nende poodides müüakse sadu signaalrakette ja säratulesid aastas.

Signaalraketid peab välja vahetama

Hädasignaalide andmise vahendeid kohustab laevnikke ostma seadus. Reisi-, liini- ja töölaevadel, mis peavad iga aasta ülevaatuse läbima, kontrollivad signaalrakettide ja säratulede hulka ja kehtivusaega veeteede ameti inspektorid. Pürotehnika olemasolu ja kehtivust on õigus kontrollida ka politseil ja piirivalvel.

Punane signaalrakett: väline pakend ja raketi põlevainet sisaldav sisemine metallsilinder. FOTO:
Punane signaalrakett: väline pakend ja raketi põlevainet sisaldav sisemine metallsilinder. FOTO: Foto: Raido Taalmann

Mis see maksab?

A- ja B-kategooria väikelaeva pürotehnika tuleb välja vahetada kolme aasta järel

  • 3 langevarjuga punast raketti: 3 x 33 eurot
  • 3 säratuld: 3 x 15 eurot
  • Suitsusignaal (ei ole kohustuslik hobikasutuses väikelaeval): 33 eurot

A- ja B-meresõidukategooria väikelaevadel peab olema vähemalt kolm punast langevarjuraketti ning kolm punast säratuld. Rannalähedase meresõidu C-kategooria alustel piisab kolmest säratulest. Mõnel alusel võib pardal olla rohkemgi pürotehnikat, kui seadus nõuab. Suuremate regattide korraldajad tahavad, et osalejatel oleks ohu puhuks täiendavad signaaltuled ja raketid, ning sageli ostavad signaaltulesid ka väiksemate paatide omanikud, kellelt seadus seda ei nõuagi.

Kindlasti peavad signaalraketid ja säratuled olema päästepaatide ja päästeparvede varustuses, nagu ka suurtel laevadel. Küsimusele, kuhu reisilaevade, kaubalaevade ja päästeparvede aegunud pürotehnika pannakse, ei õnnestunud professionaalse päästevarustuse müügi ja korrastamisega tegelevatelt ettevõtetelt vastust saada.

Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmanni sõnul on mitu tuttavat talle tunnistanud, et paugutavad aegunud pürotehnika kuskil lihtsalt oma lõbuks ära.

Aegunud raketti pole kuhugi viia

«Seadus ei kohusta kedagi vanu signaalrakette tagasi võtma ja inimene on oma murega üksi. Seaduskuulekas väikelaevaomanik ostab aegunute asemele uued ning tõenäoliselt laseb vanad ise kuskil ära,» põhjendas Taalmann, miks otsustas päästeamet hakata aegunud pürotehnikat koguma. Kui palju tähtaja ületanud merepürotehnikat inimestel käes on, ei osanud ta hinnata. Kogumisaktsiooni üks eesmärke on sellest ettekujutus saada.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna peaspetsialist Merilin Kraun kinnitas, et tootja ja müüja ei ole kohustatud aegunud merepürotehnikat tagasi võtma. Pürotehnilist toodet võib hävitada ainult kutsetunnistusega pürotehnik, lõhkaja või demineerija. Kuidas aegunud pürotehnika kogumine ja hävitamine peaks toimuma ning kes peaks kulu katma, ei ole kusagil määratletud.

Päästeameti demineerimiskeskusel pole kohustust vanu signaalrakette käidelda, seega ei ole demineerijad suure pürotehnika koguse hävitamisega kokku puutunud. Põhiliselt on päästeameti kogemus saadud politsei- ja piirivalveameti aegunud varustuse kahjutustamisest.

Aegunud või riknenud pürotehnika hävitatakse spetsiaalsetes suletud põletustünnides. Suuremad kogused tuleb lõhata, ütles Taalmann. Varem on demineerijad aegunud pürotehnikat kahjutuks teinud ka rakette kindlates hävituskohtades välja lastes, kuid nüüd seda pigem ei tehta. Aegunud pürotehnika on ettearvamatu ja seetõttu ohtlik nii kasutajale kui ümbrusele.

Päästeameti demineerijad on tõestanud, et suur osa aegunud rakettidest ei tööta ettenähtud viisil. Need kas ei sütti, plahvatavad valel ajal, lendavad liiga madalale või vales suunas.

Merekasutuseks mõeldud säratulede ehk käsitõrvikute niisama põletamine otseselt keelatud ei ole, kuid seda pole soovitav teha nii, et keegi võiks seda hädasignaaliks pidada. Aegunud või vigastatud säratuli võib samuti olla ohtlik, sest ka käsitõrviku temperatuur kerkib põlemisel tuhandete kraadideni. Säratule plahvatamisel või purunemisel võivad põlevaine ja hõõguvad korpuse tükid tekitada märkimisväärseid vigastusi ja kahju.

Merel nõutav pürotehnika

Säratuli ehk käsitõrvik.
Säratuli ehk käsitõrvik. Foto: FOTO: Pirita Paadipood


Punane langevarjuga rakett
Rahvusvaheline hädasignaal, mida kasutatakse mere- või lennuõnnetusest teatamiseks ja õnnetuskoha ligikaudseks markeerimiseks nii öösel kui ka päeval. Rakett saadab langevarjuga varustatud ereda leegiga signaaltule 300 meetri kõrgusele. Signaaltuli põleb vähemalt 30 sekundit valgustugevusega 90 000 kandelat ning on nähtav ka valges. Tulistamiseks tuleb tõmmata nöörist, eri tootjate rakettidel võivad päästikud erineda. Rakett on veekindlas kestas.
Käsitõrvik ehk punane säratuli
Säratulega antakse päästjatele teada abivajaja või õnnetuse toimumise täpne asukoht, käsitõrvik on tõhusaim pimedal ajal. Käepidemega ere punane tuli põleb kuni ühe minuti jooksul valgustugevusega 15 000 kandelat. Tõrvik on veekindlas kestas, selle tuli põleb ka vee all.
Oranž suitsusignaal
Ujuvas ja veekindlas kestas suitsusignaali kasutatakse mereõnnetuse asukohast teada andmiseks päevasel ajal. Nähtava leegita põlev suitsupadrun annab kolme minuti jooksul tiheda oranži suitsu, mis lisaks abivajaja asukoha näitamisele lubab päästjatel hinnata tuule suunda ja tugevust õnnetuskohas.

Märksõnad
Tagasi üles