R, 9.12.2022

Tüli riigiga ajas Hiiumaa väikesadama plaani uppi

Jaano Martin Ots
Tüli riigiga ajas Hiiumaa väikesadama plaani uppi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Lautri Kalestes Hiiumaal. Lautri nimega on Eestis tähistatud 27 kohta, neist 15 asub saartel. Sõna «lauter» tähendab merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paadisadamat.
Lautri Kalestes Hiiumaal. Lautri nimega on Eestis tähistatud 27 kohta, neist 15 asub saartel. Sõna «lauter» tähendab merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paadisadamat. Foto: Jaano Martin Ots

Hiiumaal Kalestes sai Lautri sadam 13 aastat tagasi küll loa ehituseks, kuid mitte ranna kasutamiseks ning laguneb nüüd lootusetult.

Kõpu poolsaare kalamees Mihkel Valk hakkas 2006. aastal valla ja keskkonnaministeeriumi heakskiidul ehitama Lautri paadisadamat Kaleste küla Lepana randa. 13 aastat hiljem on sadama lainemurdjad tormide käes juba lagunema hakanud, sest vaidluse tõttu Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) ei ole sadam siiani valmis saanud.

Nimelt jääb Valgu kinnistu ja mere vahele kitsas maariba, mis kuulub RMK-le, kes Valgul seda kasutada ei luba. Valgu vaidlus RMKga on jõudnud õiguskantsleri juurde. Õiguskantsleri sekkumise peale küsis keskkonnaminister RMK-lt aru. Vastusest selgub, et RMK ei pea võimalikuks Valgule sadama jaoks maakasutusõigust anda, sest 13 aastat tagasi detailplaneeringut arutades ei olevat nende seisukohta küsitud.

Üpris kummaline, sest RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase perele kuulus veel paari aasta eest maamaja samas Kaleste külas ning Kallas ise tavatses seal puhates sageli Lautri sadama rannas jalutada.

Unistus sadamast

Kaleste küla Lahe talust pärit Mihkel Valk on põline hiidlane, kelle suguvõsas on olnud nii laevakapteneid kui ka põllumehi. Õpitud ametist olenemata on paadisõit ja kalapüük Kõpu poolsaare randlastele nii loomuomane, et neilt pole mõtet küsidagi, kas nad merel ka käivad.

Kaleste laht on üks Hiiumaa paremaid lestapüügikohti, vahel tuleb võrku ka turska ja säinast. Hobikalastushooajal saabub Lepanasse spinninguloopijaid kaugemaltki kui vaid Hiiumaalt. Paraku on Kõpu poolsaare rannad Läänemere tuultele ja lainetele avatud ning napib sadamakohti, kus paati vette lasta või hoida. Merelepääsu probleemi hakati lahendama juba 2003. aastal kehtestatud Kõrgessaare valla üldplaneeringuga, milles loetletakse lausa 27 lautrikohta, nende seas Mihkel Valgu oma.

Mihkel Valk ütles, et mõte rajada kohalikele paadimeestele väike sadam tekkis tal kohe, kui automaadiga piirivalvurid enam kadakate vahel ei luuranud ja külarahvas sai loa ka öösel rannas käia. Kaleste vajadus paadisadama järele ei ole erakordne, samasugused mured veele pääsemisega on enamikul Hiiumaa lääneranniku küladel. Valk aga võttis kätte ja hakkas asju ajama.

Kõrgessaare vald oli lautrikohad üldplaneeringuga paika pannud, kuid ühtlasi kinnitanud, et nende väljaehitamiseks raha pole. Valk korrastas tol ajal oma kinnistut ning tema kiviselt maalt oli lainemurdjate ehitamiseks lihtne materjali võtta. Ja siis kinnitas vald Lautri paadisadama detailplaneeringu.

Keskkonnaministeerium andis Valgule vee erikasutusloa, et ta saaks ehitada riigi (RMK) maa külge paadisadama muulid, mis tähistavad sadama välispiiri. Valk korrastas tee, mida pidi üle tema kinnistu sadamasse sõita. Külarahvas tõi paadid sadamasse.

Tee Kaleste lahe randa.
Tee Kaleste lahe randa. Foto: Jaano Martin Ots

Parematel päevadel oli sadamas kümmekond paati, suuremate kaatrite kinnitamiseks ehitasid paadiomanikud vaiadel paadisilla. Kuigi esimesed kulutused tehti krooniajal ning kivide eest Valk maksma ei pidanud, hindab ta sadamasse tehtud otsese investeeringu suuruseks üle 100 000 euro. Lisaks asjaajamis- ja muu kulu.

Järgmiseks oli Valgul vaja sadamahoone, slipi ja parkimisplatsi rajamiseks maa kasutusõigust. Siin jooksis ettevõtmine lootusetult kinni.

13. mail saatis õiguskantsler Ülle Madise keskkonnaministrile kirja, milles soovitab järgida hea halduse põhimõtet ning leida lahenduse, sest riik on lubanud ehitada riigi maa külge sadama lainemurdjad, kuid neid ei saa kasutada, sest riik ei luba kasutada randa.

Õiguskantsler leiab, et Mihkel Valgu taotlusega on põhjendamatult kaua viivitatud ning talle on antud vastuolulisi selgitusi.

«Kui riik on sadama rajamist pidanud õiguspäraseks ning andnud selleks loa, siis ei ole eesmärgipärane pärast lainemurdjate valmimist öelda, et maa kasutusõiguse andmine ei pruugi olla võimalik,» kirjutas Madise.

RMK puikleb

RMK leiab, et ei saa anda maakasutusõigust lihtsalt Valgule, vaid kasutaja peaks leidma enampakkumisel. Kuid enampakkumist ei kavatse RMK korraldada, vaid tahab, et vald detailplaneeringu kehtetuks kuulutaks, sest enam kui viie aasta jooksul ei ole seda valmis ehitatud. Valk ütleb, et valmis ei saanud ehitada, sest RMK venitab maa-asja otsustamisega.

RMK metsaosakonna peametsaülema Andres Sepa hinnangul pole Mihkel Valgul õigust riigimaale hoonestusõigust nõuda. RMK kinnitab vastuses keskkonnaministeeriumile, et ei tee takistusi kaluritele ja teistele paadiga merel liikujatele Lautri sadama lainemurdjate kasutamisel. Sepp ütles, et riigimets on avatud kõigile ning seal tohib sõita ka autoga. Kalestes on tee olemas ning läheb mereni välja, teed lukku ei panda. Sadamahooneid ja slippi RMK riigi maale rajada siiski ei luba.

«Me ei saa tahta, et kõik, kellel tuleb mõte riigimetsa midagi ehitada, peaksid seda saama. RMK-l on oma eesmärgid ja ülesanded ja kui selle koha peale mingid ehitused ei sobi või ei ole vastuvõetavad, siis ei ole võimalik ehitada,» ütles Sepp.

Tema jutust selgus, et peamine põhjus, miks RMK Valgu plaanile vastu seisab, on see, et sadama detailplaneeringut tehes RMK arvamust ei küsitud. «15 aastat hiljem sõidetakse RMK-le selga ja öeldakse, et meil on detailplaneering,» pahandas ta.

«Detailplaneering peab olema kooskõlastatud kõigi asjaomastega, praegu on detailplaneering tehtud RMK selja taga.» Sepp kinnitas, et 2006. aastal RMK kutset Lautri sadama detailplaneeringu arutelule ei saanud.

Et RMK-le 2003. aastal detailplaneeringu algatamisest tõenäoliselt kirjalikult ei teatatud, möönis ka Kõrgessaare osavalla ehitusspetsialist Triin Masing. Tema sõnul oli põhjus ilmselt segaduses, kui tööülesanded läksid valla haldusnõunikult maanõunikule. Samas teadsid detailplaneeringu algatamisest nii toonane RMK Putkaste metskonna kui ka Hiiumaa keskkonnateenistuse esindaja, kes mõlemad osalesid Lautri paadisadama asukohaga tutvumise väljasõidul ja nõustusid, et ala sobib väikepaadisadamaks.

Valla esindaja kirjutas RMK-le, et on igati valmis koostöös lahendust leidma, ning kinnitas, et tegemist on valla üldplaneeringu järgi avaliku lautrikohaga ning piirkonnale vajaliku merelepääsuvõimaluse loomisega.

Ka RMK juhatuse esimees Aigar Kallas on Kaleste küla asjadega vägagi hästi kursis. Kuni läinud aastani kuulus tema perele seal kinnistu ning Kallas tavatses Hiiumaal puhates sageli Lepana rannas Lautri paadisadama ümbruses jalutada. Mihkel Valk kinnitab, et naabrimeestena on nad Kallasega sadama juurdepääsu ja maakasutuse asja korduvalt arutanud ning Kallas on talle kinnitanud, et RMKs sellega tegeldakse.

Sadam või kahjutasu

Oodates keskkonnaministri vastust õiguskantslerile, ei osanud Mihkel Valk ennustada, mis edasi saab. 13 aastat tulutut juriidilist kirjavahetust RMKga on mehe entusiasmi oluliselt vähendanud, kuid merelkäimisest ta loobuda ei kavatse.

«Olen eluaeg merel käinud, lapsed ja naabrimehed niisamuti. Alati ei peagi saagihimuga välja minema. Mõnikord kena ilmaga on niisama tore silmapiiri poole sõita,» rääkis Valk.

Tema unistuse teostumisest on puudu 60-ruutmeetrine paadikuur varustuse hoidmiseks, slipp ning treilerite ja paatide hoiuplats.

Kui RMK saab aga oma tahtmise ning Lautri paadisadama detailplaneering kehtetuks tunnistatakse, kavatseb Valk riigi vastu kohtusse minna ja oma investeeringu välja nõuda.

Ajalooline sadamakoht

Lepanas on lautrikoht koos kalapüüniste puhastamise ja hooldamise platsidega olnud läbi aegade.
Kaleste laht sobib laevatamiseks, sest 3,5 meetri sügavune vesi ulatub päris ranna lähedale ning randa kaitseb lääne poolt looduslik veealune kivisäär, mis suurema laine enne randa jõudmist maha vaigistab.
Siiski ei ole seal võimalik paate ja laevu niisama kaldal hoida, kuna tormiga jõuab avamerelaine ikkagi randa. Merel käimiseks on seega kaks valikut: tõmmata paat iga kord pärast sõitmist kaldale või rajada lainemurdjatega kaitstud sadam.
Mihkel Valgu suguvõsa on näinud mitut Kõpu poolsaare suurejoonelist sadamaprojekti.
1939. aasta baaside lepingu alusel hakkas Nõukogude Venemaa ehitama Kalestesse sõjasadamat, aga kuna sõda tuli peale, jõuti valmis teha ainult muul. Muuli kasutasid kordamööda mõlemad sõdivad suurriigid ning lõpuks lasti see sakslaste lõhkeainega õhku.
Nõukogude Liit püüdis hiiglasliku Hiiumaa sõjasadama projekti taaskäivitada, plaanis oli rajada koguni Saaremaa ja Hiiumaa vaheline tamm ning seda mööda kulgev raudtee.
See idee tõeks ei saanudki, küll aga valmis 1950ndatel kalurikolhoosi Hiiu Kalur algatusel Kalana kalasadam. Valk ütles, et Kalana sadama lainemurdja ja kai ehitamiseks veeti Kõpu poolsaare rannad kividest tühjaks, sealhulgas viidi ära kunagise Lepana lahe lautrikoha kivid ning temagi põldudelt jõudis Kalana sadamamuuli vundamenti hulk materjali.

Märksõnad
Tagasi üles