R, 9.12.2022

Rännumees võis jääda merehätta

Rännumees võis jääda merehätta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaduma läinud purjekas.
Kaduma läinud purjekas. Foto: Seven Seas Cruising Association
  • Kaduma läinud Andreas Sipsakal puudus märkimisväärne purjetamiskogemus.
  • Kaduma läinud purjeka omanik Margus Saar nimetas alust säästupurjekaks.
  • Ühe maailmamere vetel kogenud purjetaja ütles, et tegemist võis olla õnnetusega.

Kolm nädalat tagasi Kariibide vetes kadunuks jäänud Andreas Sipsakas sattus jahi pardale sotsiaalmeedia üleskutse kaudu, kuna ühel teisel purjetajal, kes tahtis maailmale tiiru peale teha, tekkisid terviseprobleemid.

Ühendus Seven Seas Cruising teatas sotsiaalmeedias, et Eesti purjetaja Andreas Sipsakas on Jamaica lähedal kadunuks jäänud. Ühenduse teate järgi oli 40-aastane mees teel Jamaicast Kolumbiasse, kuid purjetaja lähedane isik täpsustas Postimehele, et eesmärk oli jõuda Panamasse.

Sipsaka viimane teadaolev peatuspunkt oli Jamaica läänerannikul Negrili sadamas, kust ta lahkus 6. juunil. Viis päeva hiljem saatis Sipsakas oma aluselt Salacia välja kaks mereõnnetuse asukoha määramise teavitust: esimese kell 4.52 ja teise kell 5.40. Praeguseks ei ole purjetajat veel leitud.

Purjetaja kadus teel Panamasse.
Purjetaja kadus teel Panamasse. Foto: Postimees/Graphic News

Tegelikult ei olnud Sipsakas kuni tänavuseni Salaciaga kuidagi seotud. Sama jahiga oli mullu Rohuküla sadamast pikale merereisile läinud hoopis Haapsalu mees Margus Saar (53). Tal oli üks eesmärk, mida ta oli mõtteis mõlgutanud juba kümme aastat – teha maakerale tiir peale.

2018. aasta lõpuks oli Saar jõudnud Kariibi mere saarele Martinique’ile, kuid oli siis sunnitud reisi tervise pärast katki jätma. Küll aga jäi ta saarele mõneks ajaks peatuma ja uuris sotsiaalmeedia kaudu, kas keegi tahaks tema purjejahiga ümbermaailmareisi jätkata või oleks nõus aluse Eestisse toimetama.

Kuulutuse peale võttiski Saarega ühendust Sipsakas, kes lubas kohe kohale lennata ja purjeka ära osta. Purjejahil oli peal kogu varustus ja kõik päästesüsteemid, mida pikaks merereisiks vaja.

Ümbermaailmareisi alustanud, aga Kariibidel purjereisi pooleli jätnud Margus Saar.
Ümbermaailmareisi alustanud, aga Kariibidel purjereisi pooleli jätnud Margus Saar. Foto: Margus Ansu

Postimehele teadaolevalt ei olnud uuel kaptenil märkimisväärset varasemat purjetamiskogemust. Ta oli mõned korrad Eestis purjetanud, kuid mitte pikki otsi. Niisiis jäi eelmine omanik Saar umbes kuuks ajaks kohapeale, et teda juhendada.

Ehkki juba on arutatud võimalust, et Sipsakas jäi ette piraatidele, ei ole see kaugeltki ainus versioon juhtunust.

Üks maailmamerel kogenud purjetaja ütles Postimehele, et merre visatud hädaabimajakas ehk õnnetusele viitav poi (EPIRB) viitab pigem võimalusele, et Sipsakas sattus merehätta. Näiteks võis purjekale mõni muu, suurem alus otsa sõita.

Õnnetuse versiooni toetab ka merest leitud päästevest. Postimehe andmetel ei olnud Sipsakal endal seljas seda tüüpi päästevesti, merest leitud vest oli olnud laeva vööris pakituna. See võiski merre sattuda näiteks kokkupõrke tagajärjel, kui vöör või osa sellest purunes.

Postimehele teadaolevalt ei olnud Andreas Sipsakal märkimisväärset varasemat purjetamiskogemust. Ta oli mõned korrad Eestis purjetanud, kuid mitte pikki otsi.

Samas on teada, et laeva viimase asukoha juurde saadetud tanker ei näinud veepinnal rususid ega midagi muud, mis viitaks eestlase aluse uppumisele või kokkupõrkele mõne laevaga.

Ka Eesti välisministeerium kinnitas, et on teadlik purjeka kadumisest. Kuna nad on kohustatud kaitsma isikuandmeid ja konsulaarjuhtumid ei ole valik info, ei saa ministeerium konkreetseid juhtumeid kommenteerida. Ministeerium kinnitas vaid, et neile ei ole laekunud mingisugust teavet selle kohta, et tegemist võiks olla piraatidega või pantvangistamisega.

Sotsiaalmeedia postituses väitis assotsiatsioon ka seda, et Eesti politsei- ja piirivalveameti (PPA) teatel ei olnud Sipsaka viimases asukohas ehk Jamaica sadamas torme, samuti sai PPA automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) signaali kaudu nimekirja lähedalolevatest alustest.

Ameerika Ühendriikide rannavalve hakkas kohe pärast teate saamist meest otsima. Samuti saadeti Sipsaka viimase teadaoleva asukoha juurde tanker CTG Magnesium, mis leidis umbes neli tundi pärast purjetaja viimast signaali ühe mereõnnetuse asukoha määramise raadiopoist (EPIRB) ja õliga määrdunud päästevesti.

Kauaoodatud ümberilmareis jäi lühikeseks

Maailmarändur Margus Saar alustas pea aasta tagasi purjereisi ümber maakera. «Minu reis on säästureis, ma teen seda vana purjekaga (1980. aastate väljalase) ja püüan hakkama saada võimalikult vähese rahaga,» ütles mees toona Postimehele, viidates sellelesamale Salaciale, mis on nüüd Kariibidel kadunud.
Mis vahet on säästupurjekal ja tavapurjekal?
«Praegugi on ümbermaailmatiir pooleli eestlasel, kelle jaht maksab 100 000 eurot. Minu jaht maksis 25 000 eurot,» ütles Saar toona.
Reisiplaan oli Läänemeres jõuda Kieli kanalini, sealt purjetada edasi Madeirale, sealt Kanaari saartele ja järgmisena Roheneemesaarteni. Novembriks oli plaanis ületada Atlandi ookean – kolm nädalat ainult tühja merd Roheneemesaartelt Kariibi merele. Seejärel läbi Panama kanali Vaiksesse ookeani. Edasi oli reisiplaan juba lahtine: Uus-Meremaa või purjetada Austraaliast põhja poolt mööda.
Üle India ookeani oli kavas jõuda Lõuna-Aafrika lõunatippu, ja siis saabunuks valik, kas minna Brasiiliasse, uuesti Kariibi merele või Roheneemesaartele. Kodutee oleks võinud Saare sõnul alata Assooridelt, kust Portugal juba käeulatuses.
Saar jõudis eelmise aasta jõuludeks kokku läbida ligi 6000 meremiili ehk ligi 11 120 kilomeetrit ning külastada 38 sadamat ja ankruala, kui tervis tõrkuma hakkas. Saare reis jäi pooleli Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.

Märksõnad
Tagasi üles