R, 9.12.2022

Biolisandiga kütus võib jätta merehätta

Jaano Martin Ots
Biolisandiga kütus võib jätta merehätta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Kõige kindlam on meremootorites kasutada kõrgema oktaanarvuga biolisandivaba kütust, kui aga kasutada lisandiga kütust, tuleb paagitäis lühikese ajaga lõpuni sõita.
Kõige kindlam on meremootorites kasutada kõrgema oktaanarvuga biolisandivaba kütust, kui aga kasutada lisandiga kütust, tuleb paagitäis lühikese ajaga lõpuni sõita. Foto: Margus Ansu

Biolisandiga bensiin ja diislikütus ei sobi meremootorites kasutamiseks ja võib jätta merehätta, ütlevad kalurid ja merepäästjad ning soovivad samasugust erandit, nagu tehakse kaitseväele. Seaduseelnõu järgi peab bensiin 95 ja diislikütus järgmisest aastast sisaldama kümme protsenti biolisandit.

Merel seiskunud mootori tõttu võivad nii alus kui ka reisijad ootamatult kiiresti ohtlikku olukorda sattuda, leiavad ka hobimeresõidus kasutatavate meremootorite hooldajad ja kasutajad. Erandit on küsinud veel põllumehed, bussiettevõtjad, haiglad ja vee-ettevõtted.

Nõuavad erandit

Kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud pöördumises, et biokütuse lisamine on juba tekitanud probleeme kalalaevade töös.

«Me ei räägi teoreetilisest võimalusest, vaid praktilisest. Oleme eelmise aasta sügisel ja selle aasta kevadel näinud biolisandiga kütuse mõju masinatele ja kütusefiltritele,» kirjutas Undrest.

«Meremootorid on kapriissed ning vajavad keskmisest parema kvaliteediga kütust. Kõik teavad mõnd juhtumit, kus halb kütus on kellegi merehätta jätnud. Biolisandiga kütus on paljudele paadimootoritele mittesobiv ning selle kasutamine lausa eluohtlik, sest paati ei saa rikke korral ohutult teeserva parkida,» leidis Kristo Herzmann ühendusest Eesti Paat.

Ka Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi ütles, et lühikese säilimistähtaja tõttu ei sobi biolisandiga kütus vabatahtlike päästjate autodesse ja paatidesse.

«Meie väljakutsete arv on väiksem kui kutselistel päästjatel ja kahe väljasõidu vahele võib jääda isegi pool aastat. Lisaks ei sõida meie merepäästealused talveperioodil ning see tähendaks igakevadist kütusesüsteemi puhastust või remonti,» ütles Killandi.

Tema sõnul ei ole päästjatele täiendava takistuse teadlik lisamine tark tegu, kuna see tõstab riski ja suurendab võimalust, et inimelusid ei suudeta päästa ega loodust kaitsta.

Asja arutatakse

Enamikku Eesti paaditanklaid kütusega varustav Alexela on biolisandi nõude oma kütuseportfellis täitnud Eestis toodetava biometaani müümisega gaasitanklates. Seetõttu on Alexela mootoribensiin ja diisel seni püsinud biolisandivabad. Eelnõu järgi kaoks tasaarveldamise võimalus uuest aastast ning iga kütuseliiter peab igal juhul sisaldama teatud hulga biolisandit.

Alexela juhatuse liige Marti Hääl juhtis tähelepanu, et biometaan on ainus kohalik ja jätkusuutlik teise põlvkonna taastuvkütus, mis tähendab, et seda ei toodeta esmasest toorainest, vaid põllumajandus- ja olmejäätmete taaskasutamisest. Hääle kinnitusel on fossiilse vedelkütuse keskkonnajalajälg väiksem kui imporditud biokütusel ning kliimaeesmärke saab täita ka biolisanditeta.

Meresõitja ja vabatahtliku merepäästjana sooviks Hääl jätkata biolisandivaba paadikütuse pakkumist sadamatanklates, ta osutas, et üheski Euroopa Liidu liikmesriigis ei nõuta väikelaevade vedelkütusesse biolisandit.

Rike õhus

Suve algul Tallinnas motoparaplaaniga eluohtlikku olukorda sattunud lennuentusiast peab oma õhusõiduki mootori seiskumise põhjuseks biolisandiga bensiini.
Pärast starti tekkis piloodil tunne, et masinas on mingi imelik vibratsioon. Mere kohal «Russalka» lähistel jäi mootor täiesti seisma.
Õnneks suutis tiibvarju juht koos kaasreisijaga siiski ohutult maanduda, kuna lähedal rannas oli selleks sobiv plats.
Maandumise järel lennumasina mootorit uurides avastati ühes kolvis auk. Piloot ja teised spetsialistid jõudsid järeldusele, et suurenenud detonatsiooni ja mootori ebaõige temperatuuri põhjustas bensiinis sisaldunud biolisand.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks kinnitas, et vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu ei ole veel kivisse raiutud ning sel nädalal lõppenud kooskõlastusringi eesmärk oligi välja selgitada huvigruppide arvamus ja ettepanekud.

Ministeeriumil on kavas septembri esimesel nädalal kõik osapooled nõupidamisele kutsuda ning muudatusettepanekud läbi arutada. Vaks märkis, et biolisandi vastased ning erandkorras fossiilse kütuse kasutamise õigust taotlevad huvigrupid ei ole suutnud üheselt näidata, et probleeme tekitab just biokütus.

Kaks probleemi

Pikaajalise kogemusega paadikapten ja mehaanik Priit Veski tegi tanklatest ostetud biolisandit sisaldavate kütusega katseid ning tal õnnestus eraldada bensiinist kuni 20 protsenti piiritust ja muid lisandeid.

Veski selgitas, et biolisand tekitab mootoritele probleeme kahel viisil. Esiteks on lisand metalli korrodeeriva toimega ja murendab kummi. Korrosiooni tõttu ummistunud düüsid ja läbilaskeavad ei lase kütust enam põlemiskambrisse ning mootor seiskub. Murenenud kummitihendid aga hakkavad lekkima ning mootor võib tuleohtlikuks muutuda.

Teine probleem on piirituse hügroskoopsus ehk võime õhust niiskust siduda. Kui kütusepaaki, torustikku või toitesüsteemi on kogunenud piisavalt palju vett, lakkab mootor töötamast. Vee eemaldamine mootori toitesüsteemist on keeruline ning nõuab tööriistu ja oskusi, mida merel enamasti võtta pole.

Seisma ei saa jätta

Paatide ja meremootorite müügi ning hooldusega tegeleva Kalastuspoe juhi Taavi Salumetsa sõnul on tõenäosus, et mootor biokütuse peale tõrkuma hakkab, suurem väiksemate mootorite puhul, kuid Kalastuspoe mehaanikutel on tulnud puhastada ka suure võimsusega paadimootorite sissepritsesüsteeme.

Üks kütusekvaliteedist tingitud rike juhtus Salumetsa enda tööpaadiga.

Salumetsa sõnul kahjustab biolisandiga bensiin paadimootorit kõige enam siis, kui sõidus tulevad sisse pikemad vahed ning kütus paagis seistes fraktsioneerub. Eriti halvasti mõjub mootorile, kui biolisandiga kütus jääb mootorisse terveks talveks, hoiatas Salumets.

«Kui paadimootorit kasutatakse iga päev, nagu teevad näiteks kutselised kalastajad, võib tänapäevastes paadimootorites biolisandiga bensiini kasutada. Kuid kui biolisand jääb paaki ja kütusetorustikku seisma, võib juba paari nädalaga tekkida selline ummistus, et mootor hakkab tõrkuma,» hoiatas Salumets.

Heal juhul väljendub rike selles, et mootor kaotab võimsust ning ei tööta tühikäigul. Halvemal juhul ei käivitu mootor aga üldse või seiskub ootamatult.

Merehätta sattumise vältimiseks soovitavad eksperdid paadimootoris alati kasutada kallimat biolisandivaba bensiini või spetsiaalbensiini, näiteks ka Eestis saada olevat Aspenit.

Vabatahtliku mere- ja järvepääste juhatuse liige Tanel Matsi ütles, et kuigi tema hinnangul on kära biolisandi pärast liiga palju, kasutab ta ise meremootorites ainult biolisandivaba bensiini 98 ning puhastab mootorite kütusesüsteemi enne talvekorterisse panekut.

Lisafilter aitab

Üks võimalus paadimootorit kütusesse koguneva vee eest kaitsta, on paigaldada kütusesüsteemi lisafiltrid.
Biolisandi hügroskoopsuse tõttu võib lisandiga kütus õhust märkimisväärse koguse niiskust kütusepaaki imeda. Vesi on kütusest raskem ning koguneb paagi põhja. Pump tõmbab kütust paagi põhja lähedalt ning nii satub vesi kergesti mootorisse, spetsiaalsed vee eraldamiseks mõeldud filtrid aga püüavad mittepõleva vedeliku kinni.
Paljud paaditootjad paigaldavad oma alustele vee-eraldusfiltrid juba tehases. Paadimehaanikud soovitavad paigaldada lisafiltrid ka rippmootori ja teisaldatava kütusepaagiga paatidele.

Märksõnad
Tagasi üles