R, 9.12.2022

Paadi ajas kummuli ports halba õnne

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Paadi ajas kummuli ports halba õnne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Veest pidi omal käel välja saama seitse inimest.
Veest pidi omal käel välja saama seitse inimest. Foto: Pm

Kuu algul juhtunud ja seitse inimest sügiskülma merre kummutanud Viirelaiu paadiõnnetuse juures ei leitud ühtegi rikkumist.

2. novembri õhtupoolikul Kuivastu ja Virtsu vahel Viirelaiu sildumiskoha lähistel juhtunud paadiõnnetus, mille tõttu tuli seitsmel inimesel külmast merest ise randa ujuda, tekitas küsimuse, kas ja kes oleks pidanud õnnetuse ärahoidmiseks midagi teisiti tegema. «See on aga lubamatu, et ta meid nii ohtlikku olukorda seadis. Ümberkaudsed ja sõbrad, kes enne temaga sõitnud olid, ütlesid kui ühest suust, et kapten on liiga hulljulge ega taju vastutust oma külaliste ees,» nentis üks anonüümseks jääda soovinud merehädaline Eesti Päevalehe vahendusel vahetult pärast õnnetust.

Nüüd on selgunud, et midagi kriminaalset merel siiski ei juhtunud. Seda kinnitab veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd, kelle sõnul on juhtumi kohta juba piisavalt infot. «Kindlasti mängis õnnetuses rolli mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine,» märkis Kõnd. Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas kinnitas, et ohutusjuurdlust ei tule. «Pigem on võimalik, et algatame väärteomenetluse,» märkis Arikas ja selgitas, et mereõnnetuse ohutusjuurdlus on kohustuslik ohvrite või suurte vara- või keskkonnakahjudega laevaõnnetuste puhul. Kannatanuteta väikelaevaõnnetuse korral on ohutusjuurdluse vajalikkus ameti otsustada.

Kui vaja, täiendame reegleid

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas
Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas Foto: Raul Mee/Mollusk Meedia

Ohutusest peab rääkima juba enne reisiks pakkumise tegemist ja kindlasti peab väikelaevajuht seda tegema vahetult enne paadisõidu algust. Juhtumi valguses kogub veeteede amet täiendavat infot ning vajaduse korral võtame ette täiendavaid samme, sealhulgas vaatame üle asjasse puutuvad regulatsioonid ning vajaduse korral täiendame neid.

«Politseinikud käisid kapteniga vestlemas mereohutusest ja sellest, kuidas edaspidi merel paremini turvalisust tagada. Selles asjas menetlust alustatud ei ole,» ütles Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar.

Mis on õnnetusest teada?

Kaatrit juhtinud Viirelaiu puhkekompleksi peremehe Priit Villemsoni ja reisijate arusaamad õnnetuse võimalike põhjuste kohta lähevad lahku. Erapeole külalisi sõidutanud kajutiga mootorpaat läks 2. novembri õhtupoolikul saare randumiskohast umbes saja meetri kaugusel ümber. Kagutuul puhus kiirusega 10–13 meetrit sekundis ning murdlained kerkisid üle meetri kõrgusteks. Õnnetuse ajal lähenes paat allatuulekursil Viirelaiu sadamasillale ning kaatri rippmootor oli madala vee tõttu tavalisest sõiduasendist ülespoole tõstetud. Murdlaine kergitas paadi vasakut tagumist nurka, sõukruvi kerkis veest välja ning paat kaotas juhitavuse. Veesõiduk keeras end külglainesse ja laine lükkas paadi parema parda poole kreeni. Reisijad kukkusid paremasse pardasse ning tasakaalust välja viidud paat vajus külili. Paat hulpis 90-kraadises kreenis 6–7 sekundit ning järgmine laine keeras aluse kummuli. Esimese murdlaine haardesse sattumisest ümberminekuni kulus kümme sekundit.

Ümberläinud paat Viirelaiu rannas
Ümberläinud paat Viirelaiu rannas Foto: Viirelaiu Külastaja

Kõik seitse pardal olnud inimest pääsesid vööriluugi kaudu paadist välja, kolmele suudeti kajutist kaasa haarata päästevestid. Neli reisijat ujusid ja sumpasid läbi lainete saare randa omal jõul, kahel merehädalisel aitas kaldale jõuda paadikapten Villemson. Õnnetuskohas käisid lained inimestel üle pea, jalad sai põhja 30–50 meetri kaugusel ümberläinud paadist. Osal vette sattunutest olid kaldale jõudes alajahtumise tundemärgid, keegi tõsisemaid vigastusi ei saanud.

Kes on süüdi?

Külmas merevees surmahirmu tundnud ning oma telefonid ja pagasi kaotanud reisijad on pahased. Samuti pole selge, kes katab reisijate ja kasutuskõlbmatuks muutunud kaatri kahjud. Miks õnnetus juhtus ja mida teha, et selliseid juhtumeid tulevikus vältida, küsivad peale rikutud eksklusiivpeo külaliste ka meresõiduhuvilised sotsiaalmeedias ja foorumites.

«Kas Viirelaiu puhkekeskusel ikka on olemas reisijateveo luba, ehk oleks sellistes ilmaoludes pidanud sõidu ära jätma ja võib-olla kasutas paadi kapten liiga uljaid juhtimisvõtteid?» kahtlustas üks varasema reisiga saarele jõudnud ning paadi ümberminekut kaldalt pealt näinud külaline. Villemson rõhutas, et on sama teekonda hullemateski ilmaoludes sadu kordi läbinud ning tuulesuunda ja lainetust arvestades oli valitud marsruut õige. Veeteede amet ei pidanud ohutusjuurdlust vajalikuks, nii ei saa päris täpselt üheselt teada, kas paadi ümbermineku põhjus oli ohutusnõuete eiramine, sobimatud ilmaolud või laevajuhtimisviga.

Paberid on korras

Villemsoni paatidel on õigus reisijaid vedada, ka õnnetuspaadile oli veeteede ametis tehtud ülevaatus tasu eest vabaajareiside korraldamiseks, pardal kuni kaheksa inimest. Nõuetekohase väikelaevajuhiloaga paadikaptenid esitasid reisijateveo kohta ettenähtud korras andmeid. Viirelaiu Majakavahi puhkekompleks reklaamib end eksklusiivsete sündmuste korraldajana ning majutuse, toidu ja meelelahutuse taset hoitakse kõrgel. Asutuse ainukordsust rõhutab, et puhkekompleksi on keeruline pääseda.

Sadamaregistrisse ja merekaartidele kantud ametlikku sadamat ega sildumiskohta Viirelaiul ei ole. Saart ümbritsev madal ja kivine meri on omal käel randuvale meresõitjale suur proovilepanek isegi vaikse ilmaga, tormist rääkimata. Pole turvalist lähenemisteed näitavaid meremärke ning paadikapten peab tuginema omaenda teadmistele. Puhkekeskuse omanikud on külastajate saarele toomiseks soetanud kaks ligi seitsme meetri pikkust kajutiga mootorpaati, mille rippmootori saab madalas vees randumiseks hüdraulika abil üles tõsta. Soome paaditootja Busteri veesõidukeid peetakse merekindlateks alusteks, Viirelaiul kasutatud mudel Cabin võib pardale võtta kuni kaheksa inimest. Kajutil on kaks ust, üks avaneb ahtritekile ja teine vööri.

Viirelaiu Majakavahi puhkekompleksi paat Buster Cabin, mida kasutati reisijate veoks saarele.
Viirelaiu Majakavahi puhkekompleksi paat Buster Cabin, mida kasutati reisijate veoks saarele. Foto: Majakavahi Puhkekompleksi Sotsiaalmeedialehekülg

Paadis oli Villemsoni sõnul 12 päästevesti. «Seda on rohkem, kui näeb ette väikelaeva varustuse määrus, neli vesti oli varuks lastele,» sõnas kapten ja lisas, et vestidest oli juttu ka õnnetusse sattunud reisijatega ning kõigil oli võimalik vest selga panna, kuid ta ei andnud selgesõnalist korraldust need selga panna. «Kinnise kajutiga paadis ei ole päästevesti kandmine kohustuslik, kuna vest võib õnnetuse korral takistada kajutist väljumist. Teisalt, lainetavas vees päästevesti selga panemine on šokis merehädalisele enamasti üle jõu käiv ülesanne,» selgitas Villemson. Merehädalised said kätte kolm vesti.

Kapteni käsk: «Kõik välja!»

Priit Villemson
Priit Villemson Foto: Erakogu

Villemson tunnistas, et kuna temale teadaolevalt olid kõik reisijad eelneva merekogemusega inimesed, ei osanud ta nende täiendavale meresõidualasele instrueerimisele tähelepanu pöörata.

«Kui olen tulnud sadamasse külglainega otse Virtsu poolt, olen reisijatele öelnud, et hoidke ennast kinni, kuna paat vajub külglainega natuke kreeni, ja reisijad on seda ka teinud,» selgitas Villemson. Seekord oli kapteni plaan sõita lainete vahel otse saarele. Ootamatult kreeni sattudes vajusid kõik reisijad paremasse pardasse, kus asus ka paadijuht. Kui oli näha, et paat ei tule kreenist välja ja vesi valgub paati, andis Villemson korduvalt käsu «kõik välja».

«Jäin ootama vööri, et lugeda üle, kas kõik reisijad on väljas. Samal ajal proovisin lahti siduda vendrit, et see kellelegi ujukiks anda. Andsin käsu minna kalda poole, kuna seal läks vesi kiirelt madalaks. Neli reisijat seda ka tegid ja liikusid kai poole. Üks mees ujus kummuli läinud paadi ahtrisse ja hakkas paadile ronima. Sain aru, et temaga on hetkel korras, kuna paadi sees oli õhk ning see ei lähe põhja. Nägin, et üks naine kaldub minu antud kursist liiga kaugele, ja läksin talle järele. Õnnetuskohast umbes 30 meetri kaugusel ulatusid jalad põhja ja ma sain ta ilusti kätte. Viisin ta kai juurde, kust sain endale ka vesti. Sellega läksin järele mehele, kes paadi peal istus. Andsin talle vesti ja me hakkasime kaldale tulema. Paat oli selleks ajaks triivinud kohta, kus vesi oli umbes vööni ja talle enam ohtu polnud. Kõik inimesed said sooja ja anti suhkruvett. Läksin hiljem vette vaatama, kas saaksin paadi püsti, aga kahjuks pimedas ja üksi oli see liiga keeruline,» kirjeldas Villemson.

Keeruline randumiskoht

Saarel saabuvaid peokülalisi oodanud kaaslased pidid laevahukku abitult pealt vaatama. «Paadisilla läheduses polnud veesõidukeid ega päästevahendeid. Viskasime meres oma elu eest võitlevatele sõpradele ujuvuse parandamiseks kanistreid, kuid enamat polnud võimalik teha. Üks külalistest leidis puhkekeskusest kalipso ning oli valmis vette minema, kuid loobus mõttest tundmatu merepõhja tõttu,» selgitas õnnetust kaldalt pealt näinud inimene. Villemsoni kinnitusel olid päästevahendid siiski olemas ka saarel. Õnnetuspäeval asusid need paadisillast saja meetri kaugusel majas ning ähmi sattudes ei leidnud pealtnägijad neid üles. Puhkekeskuse töötajad andsid paanikas ja jahtunud merehädalistele adekvaatset esmaabi ja toimetasid nad sooja.

Õnnetusse sattunud paat on madala süvisega ning vajab ujumiseks vaid 35 sentimeetrit vett, kuid Viirelaiule lähenedes on kohti, kus sellest jääb väheks. Paadi mootor kipub põhja ulatuma ning paadijuht peab madalatest ning kividest üle sõitmiseks mootorit kõrgemale tõstma. Tugeva lõuna- ja kagutuulega tekib sildumiskoha juurde jõuline murdlaine, kuna sügav merepõhi kerkib järsult ja lainete jõud surub veemassi kokku. Sügavust on selles kohas poolteist meetrit, ent laineorgudes on vesi madalam ning paadi mootor võib põhja puutudes viga saada.

Päästeoperatsiooni kaasati kopter

Kaldal ootasid kaatrisõitjaid nende peokaaslased. Nad nägid õnnetust pealt ning pildistasid ja filmisid paadi ümberminekut. Kannatanute nõudmisel pole salvestused siiski avalikkuse ette jõudnud. Pealtnägijad tegutsesid kiiresti ning kõne häirekeskusse tehti kell 16.31. Seitse inimest külmas vees on väga ohtlik olukord ning merevalvekeskus käivitas suure päästeoperatsiooni. Kaasati kõik piirkonnas olnud abijõud ja esimesena lähenes sündmuskohale Kesselaiu vabatahtlike merepäästjate paat. Ühegi kohale kiirustanud üksuse abi tegelikult vaja ei läinud. Kell 16.50 teatas merevalvekeskus päästjatele, et kõik inimesed on veest väljas.

«Sündmust hakkas juhtima PPA merevalvekeskus, kes selgitas välja piirkonna vabatahtlike valmisoleku, samuti reageerisid sündmusele Orissaare päästekomando ning piirkonnas olnud parvlaevad Tõll ja Piret ning lootsikaater AHTO-19. Lisaks pakkus oma abi Virtsu vabatahtlik merepäästeüksus, kelle abi sündmuse lahendamisel ei vajatud,» selgitas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.

«Üheksa minutit hiljem sai merevalvekeskus info, et kõik vette sattunud peale ühe on saanud omal jõul kaldale, viimasele hädasolijale mindi sel hetkel veel järele. Kuna inimesed olid olnud külmas vees, suundus Viirelaiule kannatanute tervisliku seisundi ülevaatamiseks PPA lennusalga kopter. Kopter väljus Tallinnast kella 17 ajal ja jõudis kell 18.09 Viirelaiule. Meedikud vaatasid kannatanud saarel üle, kuid haiglaravi neist keegi ei vajanud ning kõik inimesed jäid Viirelaiule,» kirjeldas Kohtla.

Merekultuur on õrnas eas

Foto: Ingeldrin Aug

Ingeldrin Aug, Pärispea Vabatahtlike Päästeseltsi merepäästja

Merele minnes peab alati veenduma, et kõigile reisijatele oleks neile sobivas suuruses päästevestid, ning on hea tava, et ükskõik mis ilmaga peaksid need seljas olema, vältimatu on see väljaspool laevaruume ehk tekil liikudes. Ükski õnnetus ei toimu ette teada stsenaariumi järgi. Need on kehvade asjaolude koosmõjul tekkivad ootamatud olukorrad, mis võivad sekunditega muutuda eluohtlikuks õnnetuseks. Viirelaiu juhtum kinnitas, et siis on liiga hilja hakata panipaigast päästevesti otsima ja seda endale parajaks reguleerima.

Peale veesõiduki peaksid esmased päästevahendid olemas olema ka igas sadamas ning inimesed, kes meresõidule suunduvad, peaksid saama kapteni poolt igakülgselt instrueeritud, ning mis veel olulisem – selle info ka vastu võtma ning soovitusi järgima.

Me oleme oma merekultuuri poolest veel üsna õrnas eas ning head meretavad alles kujunevad. Loodan, et õnnelikult lõppenud Viirelaiu juhtum aitab lähemale jõuda eesmärgile, et päästevesti kandmine merel oleks sama loomulik kui turvavöö kinnitamine autosõidul.

Märksõnad
Tagasi üles