R, 9.12.2022

Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meedikud on valmis 24/7 kohale lendama, kuid lennusalgal kopterimeeskondi napib. Pildil on lennusalk ja kiirabibrigaad ühisel harjutusel.
Meedikud on valmis 24/7 kohale lendama, kuid lennusalgal kopterimeeskondi napib. Pildil on lennusalk ja kiirabibrigaad ühisel harjutusel. Foto: PERH

Kuigi PERHil on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes ja koos PPAga on meditsiinilende tehtud üle 20 aasta, ei tähenda see, et Eestis oleks teleseriaalidest tuttav medikopteriüksus olemas.

Kiirabiarst Marja Veskimetsa sõnul on kopteri kasutamine kiirabitöös muutunud järjest tavalisemaks. «Peame arvestama, et vajadus lendama minna võib tekkida iga vahetuse ajal,» ütles Veskimets, kes koos kolleegidega tegi novembris läbi Revali merekooli basseinis vette kukkunud ja kummuli läinud kopterist väljumise õppuse.

Üle mere on Veskimets ja tema kolleegid lennanud palju. Nimelt on väikesaarel, merel või ääremaal juhtunud õnnetuse korral kopter sageli ainus sõiduk, millega abi kiirelt sündmuskohale jõuab.

«Mida kiiremini jõuab traumapatsient kõrgema etapi haiglasse, seda suuremad on ellujäämisvõimalused,» põhjendas Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov projekti «Kopter» käivitamist.

Salgal palju ülesandeid

Kuigi PERHil on Eestis ainsana ööpäevaringne valmisolek ja eriväljaõpe täiskasvanud patsientide raviks lennutingimustes ja koos Politsei ja- piirivalveametiga on meditsiinilende tehtud üle 20 aasta, ei tähenda see, et Eestis oleks teleseriaalidest tuttav medikopteriüksus olemas.

Merepäästel, maastikuotsingutel ja erakorralist abi vajavate haigete transpordil tuleb kiirabile appi PPA lennusalk, millel on peale kiirabilendude veel hulk ülesandeid. Salga juht Rain Jõeveer ütles, et ülesandeid on üle 40, sealhulgas politseioperatsioonide toetamine, reostusseire, piirivalve, mere- ja maismaapääste, tulekahjude kustutamine, meditsiinilennud, missioonilennud ja veesõidukite tuvastamine. Salga käsutuses on kolm kopterit ja kaks lennukit. Kui olukord tegelikku sekkumist vajab, saab arvestada vaid kopteritega, lennukid toetavad seire ja otsingutega.

Kiirabiarst Marja Veskimets vette maandunud õhulaevast evakueerumise koolitusel.   FOTO:
Kiirabiarst Marja Veskimets vette maandunud õhulaevast evakueerumise koolitusel. FOTO: Foto: Urmas Piir

Kopteriprojekt näeb ette, et alates 2020. aastast oleks haigla ning lennusalga koostöös võimalik lisaks otsingu- ja merepäästeoperatsioonidele tõhusalt reageerida ka Tallinnast 70–120 kilomeetri kaugusel juhtunud rasketele liiklusõnnetustele.

Juba on toimunud ettevalmistavad õppused, milles on proovile pandud ametkondade koostöö. Haigla kiirabibrigaade on koolitatud lennumasinal töötama ja meedikud on harjutanud vette hädamaandunud kopterist väljumist.

Ühtlustamist vajab partnerite reageerimiskiirus. Tööajal on lennusalga kopterid valmis startima 15-minutilise etteteatamisega, kella viiest pärastlõunal hommikul kaheksani läheb väljakutsest lennuvalmiduseni üks tund. See on meedikute arvates liiga pikk aeg. Hiljuti Viirelaiu lähedal juhtunud paadiõnnetuses kannatanutele jõudis kopter appi alles rohkem kui poolteist tundi pärast esimest kõnet häirekeskusse.

PPA lennusalga kopter harjutamas liiklusõnnetuses kannatanutele kopteriga kiirabi osutamist. FOTO: Perh
PPA lennusalga kopter harjutamas liiklusõnnetuses kannatanutele kopteriga kiirabi osutamist. FOTO: Perh Foto: Perh

Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhataja Andrus Remmelgas ütles, et kiirabi reageerimisaeg pärast väljakutse saamist on üks minut. «See valmisolek on tagatud 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas,» kinnitas Remmelgas, lisades, et kui väljakutse vajab kopteri kasutamist, jõuab kiirabiauto lennuväljale 15 minutiga.

Et saada lennusalk startima sama kiiresti kui kiirabi, tuleks lennusalga juhi sõnul suurendada kopterimeeskondade arvu.

Jõeveer jättis riigisaladusele viidates täpsustamata, kui palju on kopterimeeskondi ja nende liikmeid praegu, kuid mainis, et riigikantselei juurde on moodustatud õhusõidukite eksperdirühm, kus hinnatakse ka seda, milline peaks olema riiklik lennundus ja kuidas seda arendada. «Õhusõidukite vajaduste ning võimaluste analüüsi valmimisel ja heakskiidu korral koostatakse vastavad rakendus- ning finantsplaanid. Eksperdirühm esitab oma järeldused valitsusele 2020. aasta märtsis,» märkis Jõeveer.

Remmelgas ütles, et viimastel aastatel on PERHi meedikud lennanud 100–150 korral aastas, lisaks tellib kopterit erakorraliste patsientide transpordiks lastehaigla.

PERHi kiirabibrigaadi liikmed Revali Merekoolis HUET-koolitusel ehk harjutamas vette hädamaandunud helikopterist väljapääsemist. FOTO:
PERHi kiirabibrigaadi liikmed Revali Merekoolis HUET-koolitusel ehk harjutamas vette hädamaandunud helikopterist väljapääsemist. FOTO: Foto: Urmas Piir

Õnnetuse korral otsustab kopteri kasutamise häirekeskus, haiglatevahelise transpordi korral reanimobiili arst. Merel või väikesaartel juhtunud õnnetuste korral otsustab kopteri kaasamise vajaduse merevalvekeskus.

250 tundi lende aastas

«Põhilised lennud on haiglatevaheline transport, kui kohalik haigla ei suuda tagada vajalikku ravi. Aga teeme ka kiirabikutseid väikesaartele, vajadusel käime laevadel abi andmas ja patsiente ära toomas,» selgitas Remmelgas. Lennusalga juht Jõeveer kinnitas, et kiirabilende on lennusalgal 240–250 lennutunni jagu aastas ning päästelende merel ja maismaal lisaks 130–140 lennutundi.

Eelmisel aastal kulus kriitilises seisundis patsientide kopteriga haiglasse toomise peale pool miljonit eurot, liiklusõnnetuste ohvrite abistamise lisakuluks prognoosib haigekassa ligikaudu 50 000 eurot. Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats kinnitas projekti «Kopter» ette valmistades, et lähiajal hakkab haigekassa rahastama kopteri lennutunde ka liiklusõnnetuse ohvrite abistamiseks.

Vee kohal lennates kehtivad kopteritele erinõuded

Revali Merekooli instruktor Ragnar Klaamas ütles, et tavaoludes võib kopterit lugeda palju turvalisemaks transpordivahendiks kui autot.

«Lennumasinatele kehtivad üliranged tehnilise kontrolli ja hoolduse nõuded. Kui konkreetne osa või agregaat on ette nähtud tunnid ära töötanud, vahetatakse see välja, kuigi pealtnäha paistab seade veel täitsa korras olevat,» kirjeldas Klaamas maa- ja õhusõidukite korrashoiu erinevust. Pilootide väljaõpe on põhjalik ja igal lennul järgitakse täpselt protseduurireegleid. Et otsingu, pääste- ja kiirabilennud tuleb sageli teha rasketes ilmaoludes, peavad kopteri meeskonnaliikmed eelnevalt läbima erikoolitused nii hädamaandumise kui kopteri vette laskumise puhuks.

«Mere kohal lendamiseks kasutatakse erilisi ujukitega varustatud koptereid, mis jäävad hädamaandumisel veepinnale. Neil peab olema kaks pilooti, kõik süsteemid on dubleeritud, aknad on seestpoolt avatavad ning pardal on päästeparved vähemalt 20 inimesele,» täpsustas Klaamas. Üle vee lennates kannavad kõik meeskonnaliikmed spetsiaalseid veekindlaid ülikondi, kiivreid ja päästeveste. Pikematel lendudel on päästevestid varustatud suruõhuballooni ja vee all hingamise süsteemiga.

HUET- ehk kopterist vee all pääsemise treeningu koolituse peavad peale kiirabikopteri brigaadi läbi tegema ka avameretuuleparkide ja naftaplatvormide töötajad ning laevade vahetusmeeskonnaliikmed, keda sageli transporditakse töökohta helikopteritel. Eestis tehakse selliseid koolitusi Revali Merekooli õppebasseinis, kus saab kopteri kabiini imiteeriva gondli vintsi otsas vette kukutada ja vee all kummuli pöörata. Sarnaselt päris kopteriga on inimesed õppeseadmes turvavööga istmete küljes kinni ning gondliaknad saab seestpoolt välja lükata.

«HUET-koolituse läbinud inimestel on mere kohal juhtunud kopteriõnnetuse korral 70 protsenti suurem tõenäosus pääseda, sest nad on sellises olukorrast tegutsemist harjutanud ning oskavad erivarustust kasutada,» selgitas Klaamas koolituse vajalikkust.

Märksõnad
Tagasi üles