R, 9.12.2022

Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Avatud kalasadamate päeva tähistamine Leppneeme sadamas.
Avatud kalasadamate päeva tähistamine Leppneeme sadamas. Foto: Mihkel Maripuu

Viimsi väikelaevasadamad jäävad kasvavale hobilaevastikule kitsaks ning vajavad laiendamist. Eesti jõukaimate hulka kuuluv vallavalitsus tahab sadamatest loobuda ning anda need hallata riigi aktsiaseltsile Saarte Liinid.

Tallinna mereäärseks eeslinnaks kasvanud Viimsi vallas töötab edukalt Eesti suurim kaubasadam Muuga, Rohuneeme lootsisadam ning hulk erasadamaid. Vallale kuulub veel merematkajate seas hinnatud saari: Naissaar, Prangli, Kräsuli, Aksi ja Keri. Viimsi vallavalitsus aga soovib neile pääsemiseks vajalikest väikesadamatest vabaneda ning anda need majandada Saarte Liinidele, mis peab parvlaevaühenduse jaoks vajalikke regionaalseid sadamaid.

15 aastat vananenud

Eelkõige on Viimsi vallavalitsusel mure Leppneeme sadama ja Prangli saare Kelnase sadamaga. Sadamakapten Viktor Palmet rääkis, et viimati tehti neis sadamates suuremaid uuendusi 15 aastat tagasi. Tookord ehitati reguleeritava kõrgusega rampidega reisilaevakaid.

Sügavus kaide ääres ja akvatooriumis on 2,5–3,5 meetrit, mis on Prangli reisilaeva Wrangö ning saartele kaupu ja ehitusmaterjale vedavate väikelaevade jaoks piisav.

Hiljem paigaldati sadamatesse väikelaevade ujuvkaid koos elektri- ja veevarustusega.

Leppneemes rajati lainemurdjamuul, mis parandas väikelaevade kaide ääres seismise ohutust. Paika pandi meremärgid: tulepaagid ja liitsihimärgid. Leppneeme sadamasse tehti slipp ja laste purjespordikooli hooned.

Tookord päris moodsana tundunud sadamarajatised hakkavad nüüd ajale jalgu jääma, juurde oleks vaja nii veesügavust kui ka kaimeetreid. Palmet ütles, et sadamad jäävad kitsaks, sest eelkõige Kelnase sadama külastatavus on järsult kasvanud.

«Ürituste korraldajad soovivad kasutada reisilaevu pikkusega ka üle 25 meetri. Niisuguste aluste vastuvõtt nii Leppneemes kui ka Kelnases on keeruline,» selgitas Palmet.

Viimsi sadamad FOTO:
Viimsi sadamad FOTO: Foto: Pm

Investeerima peaks riik

Viimsi abivallavanem Margus Kruusmägi ütles, et kuigi Leppneeme ja Kelnase sadama rekonstrueerimisprojekti ei ole veel koostatud, võib nende tänapäevaste vajadustega vastavusse viimine maksta kokku viis-kuus miljonit eurot. Vallavalitsusel seda raha pole ning Kruusmägi leiab, et püsiühendusega saarte sadamate omanik peaks olema riik.

«Riigiettevõttel on võimekus ja kompetents, mida vallal ei ole. Kuigi Saarte Liinid ise sellist asja ei otsusta, ei ole nad ka meie ettepaneku vastu,» selgitas Kruusmägi.

Alates 2012. aastast peab Saarte Liinid Viimsi vallas Naissaare sadamat, kus tänavu saab valmis ulatuslik ümberehitus. Leppneeme ja Kelnase pärast on vallavalitsus ministri poole pöördunud juba mitu korda. Seni majandusministeerium otsust teinud ei ole. Ministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda kinnitas, et ministeerium ootab Viimsi volikogu otsust konkreetse pakkumisega ning analüüsib siis võimalusi.

«Kasumit need sadamad ei tooda, nad on vallaeelarves. Aastate jooksul oleme teinud väiksemaid korrastustöid, näiteks lisanud ujuvkaisid, kuid enamat meie finantsvõimekus ei luba,» selgitas Kruusmägi.

Sadamaid haldab vallaettevõte Viimsi Haldus.

Viimsi on algatanud Leppneeme ja Kelnase sadama keskkonnamõju hindamise, millest selgub, kui palju sadamaid süvendada ja laiendada saab. Mõlema sadama detailplaneering on menetluses.

Kogukond nõuab sadamat

Leppneeme külaseltsi juhatuse liikmed Heidy Rebane ja Alar Mik kinnitasid, et külaselts ei ole sadama vallale jätmist või riigile üle andmist arutanud. Mik ütles, et sadamate teema oli päevakorral ka enne Laine Randjärve asumist vallavanema kohale ning vallajuhi vahetumine pikalt kestnud protsessis midagi ei muuda.

«Leppneeme küla elanikud oleksid õnnelikud, kui sadam kui kohalik tõmbekeskus saaks korrastatud ja inimesed väljapääsu merele – pole oluline, kes seda teeb,» selgitas Mik.

Prangli elanikel ja külalistel aga valikut polegi, Kelnase sadam on neile eluline ühendus mandriga.

Sadama ja parvlaevaliini pidamine käib eri käsuliini mööda. Prangli parvlaevaliinil sõidab vallavalitsuse tellimusel Tuule Liinid OÜ, laev Wrangö kuulub veeteede ametile. Aasta tagasi oli laev esmalt remondi, siis hankevaidluse tõttu pikalt liinilt maas ning saart ähvardas kütuse- ja toidupuudus.

Uus hange laevaliini käitamiseks peaks toimuma järgmisel aastal, kuid Kruusmägi ei pidanud tõenäoliseks, et seepärast laeva vahetama hakataks.

Ka sadama pidamise asjas ei julgenud Kruusmägi kiiret lahendust lubada, kuna suurt osa sadamate investeeringutest rahastatakse Euroopa Liidu tugifondidest ning praegu on Euroopas käsil ettevalmistus 2021. aastal algavaks uueks eelarveperioodiks.

Naissaare lindilõikamine kevadel

Rekonstrueeritud Naissaare sadam novembris 2019.
Rekonstrueeritud Naissaare sadam novembris 2019. Foto: Ahti Paju

Naissaare sadamakapten Jaanus Jürivete kinnitas, et sadamat oli vaja rekonstrueerida, kuna kaid olid amortiseerunud ja kohati varisemisohtlikud. Mullu septembrist tänavu detsembrini kestnud töö tellis AS Saarte Liinid ja tegi OÜ Bauest.

«Uuendati kogu 256 meetri pikkune kailiin ja kaldakindlustus, rajati uus betoonramp parvlaeva vastuvõtuks ning 40-meetrine kaitsemuul. Akvatoorium ja faarvaater süvendati 4,5 meetrini,» rääkis Jürivete.

Ehitus maksis 3,03 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Naissaare sadama ujuvkaide ääres on 29 kohta, korrastatud kailiini arvelt võideti 80 meetrit betoonkaid.

Lähiaja plaanides on Jürivete sõnul veel ühe ujuvkai soetamine, mis lisab sadamasse veel 15 kaikohta.

Oma sadamat ootab Keri saar

Keri tuletorn.
Keri tuletorn. Foto: Kaupo Kala

Viimsi vallale kuuluv Keri saar sai valitsuse erakorralise otsusega ajaloolise tuletorni remondiks 2,1 miljonit eurot. Kuidas kivist tuletorni remondiks ehitusmaterjal ja tehnika saarele saada, on keeruline logistikaülesanne. Sadamat Keri saarel praegu ei ole ning suurema süvisega laevad saarde ei pääse.

Keri seltsi vabatahtlikud on saare põhjakülje kividele rajanud kitsukese randumissilla, sealsamas on relssidel vintsisüsteem mootorpaadi veest välja tõmbamiseks.

Keri Seltsi juht Peep Rada ütles, et ilusa ilmaga saab saarele lõuna poolt peaaegu kaldani läheneda madalapõhjalise transpordipaadiga, kuid tormivarju pakkuvat muuli ega lainemurdjat Keril ei ole.

20. sajandi alguses oli Keri lõunaküljel suuremate aluste vastuvõtmiseks sobiv sadamasild, mida Nõukogude armee betoonist kaiga pikendas. Avamerelainete meelevallas pidas see aga vastu vaid mõne aasta ning on hävinud.

Randumisvõimalust on saarel aga hädasti vaja. Lisaks tuletorni ja saarevahi elamu ning kõrvalhoonete teenindamise vajadusele on Keri muutunud turismimagnetiks. Saar on Tallinna ja Viimsi veesõidukiomanike seas populaarne merematkasihtkoht ning ainuüksi Viimsi valla kohvikute päeval külastas saart üle 300 inimese.

Märksõnad
Tagasi üles