Merendusseaduste paketi rakendamisel on lahendamist vajavat piisavalt
19. mai 2020, 19:24
Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul on juulist jõustuvale merenduspaketile vaatamata laevanduse turgutamisele ka teisi lähemal ajal lahendamist vajavaid küsimusi.
«Näiteks seab takistusi tööõigusega seonduv. Eesti lipu all sõitval laeval on piiratud tähtajaliste meretöölepingute kasutamine ja võrreldes teiste euroliidu riikidega on meil ka lubatud töötundide arv väike,» lisas Sester pressiteate vahendusel.
Ka majanduskomisjoni liige Annely Akkermann tõdes, et veebruaris heaks kiidetud seadus oli alles esimene samm Eesti laevanduse turgutamisel. «Ees seisab põhjalikum töö meremajanduse piiritlemiseks ja statistika loomiseks,» nentis Akkerman.
Ta toonitas, et riik peab koguma rohkem ja paremaid andmeid, et Eesti meremajanduse regulatsioone järjest konkurentsivõimelisemaks timmida. «Laevade Eesti lipu alla saamine vajab ka teavitus- ja turundustööd, selleks arendatakse välja klienditeeninduskeskkonda, mis koondab ühte kontaktpunkti kogu merendusalase asjaajamise, juhendid ja selgitused,» selgitas ta.
Sester sõnas siiski, et kuigi veebruaris vastu võetud seadus jõustub alles juulis, on esimesed kaks kaubalaeva juba seaduse mõjul Eesti lipu alla tulnud. «See on väga hea märk ja kinnitab, et liigume õiges suunas. Ja need kaks laeva on alles algus, sest viimase info järgi on 16 laevandusettevõtet tundnud lähemat huvi lipuriigi vahetamise kohta,» lisas ta.
Samuti on Sesteri sõnul veeteede ametile väga konkreetse järelepärimise teinud üks kaldaettevõte. «Ja seda kõike olukorras, kus mingit kampaaniat Eesti lipu alla tulemise eeliste kohta ei olegi tegelikult tehtud,» rääkis ta.
Riigikogu majanduskomisjon sai teisipäevasel videoistungil ülevaate laevanduses toimunud muudatustest, mis on aset leidnud pärast hiljutisi kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks ette võetud samme, sealhulgas tänavu veebruaris vastu võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadusest, mille planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.
Prognooside kohaselt võiksid muudatused tuua 2025. aastaks Eesti lipu alla mitusada suurt merelaeva.
Komisjonile tutvustasid reisilaevanduse olukorda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamägi, sama osakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre ning veeteede ameti peadirektori asetäitja Eero Naaber.