R, 9.12.2022

Eesti Merekool soetas ligi 10-meetrise alumiiniumkerega õppekaatri

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Eesti Merekool soetas ligi 10-meetrise alumiiniumkerega õppekaatri
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Eesti Merekool pani eile vette esimese päris oma õppealuse ning tegi sellega Kelvingi sadama lähistel esmased sõidukatsetused. 9,6-meetri pikkune alumiiniumkaater võetakse praktilises õppetöös kasutusse 2021. aasta varakevadel.

Eile esimesed sõidukatsetused läbinud alumiiniumkerega Voyager 960 külma ei karda ning suudab sõita ka õhemas jääs, kuid merekool kavatseb aluse peagi uuesti kaldale tõsta.  Paat läheb talveks ellingusse hoiule, kus sellele paigaldatakse täiendavat navigatsiooni- ja õppetehnikat ning alustab kursantidega merepraktikat järgmise aasta märtsis.

Eesti merekooli direktor Tarmo Sööt ütles, et soetatud kaater on Eesti Merekooli esimene ja ainus päris oma alus, millega saab tulevasi meresõitjaid ka reaalsetes mereoludes õpetada.

«Seni olime sunnitud merepraktikaks kasutama teiste asutuste ja ettevõtete aluseid, meie oma õpe oli põhiliselt teoreetiline. Nüüd saame hakata kursantidele kohe alates esimeset kursusest õpetama ka praktilist meresõitu ja tulevase elukutse omandamiseks vajalikke käelisi oskusi,» rääkis Sööt. Eesti Merekool koolitab vahimeremehi, vahitüürimehi ja teisi laevaameteid, mille jaoks praktiline merekogemus on möödapääsmatu. Söödi sõnul hakkas praktikakohti teiste organisatsioonide laevadel kriisi tõttu nappima. 

«See väikelaev võtab pardale kuni 10 inimest. Kahe mootori ja vööripõtkuriga varustatud alusega saab harjutada ka pisut keerulisemaid manöövreid kui tavalisel väikelaevajuhil vaja läheb,» kirjeldas Sööt ning märkis, et Eesti Merekooli jaoks on alus just paraja suurusega. «Suurema õppelaeva puhul läheksid selle ülalpidamiskulud nii kalliks, et meie eelarve ei kannataks seda välja,» põhjendas Sööt.

Aluse tarninud Kalastus- ja Paadipoe tegevjuht Taavi Salumets ütles, et tegemist on esimese Voyager 960 mudeliga Eestis, varem on seda tüüpi paate ehitatud Soome ja teistesse Euroopa riikidesse. Aluse alumiiniumkere on tehtud Venemaal, kuid alus on komplekteeritud ja tehnikaga varustatud Eestis.

«Seetõttu kehtivad paadi mootoritele, elektroonikale ja muudele süsteemidele kõik Euroopa Liidu garantiid,» selgitas Salumets. Paadi kere on keevitatud poole sentimeetri paksusest alumiiniumist ning sellega on võimalik läbida ka õhemat jääd. Alust viivad edasi kaks Suzuki 200-hobujõulist rippmootorit ning selle tippkiirus on üle 40 sõlme ehk 74 kilomeetrit tunnis. Täislastis aluse ja reisijate kogumass võib ulatuda ligi viie tonnini, kütusepaagid mahutavad 700 liitrit. Pardal on keemiline WC ning väike kööginurk, paadi kajuteid soojendavad kaks neljakilovatise võimsusega kütteseadet, navigatsioonitehnika ja kaardiplotter pärinevad Simradilt. 

Laeva ehitamine algas maikuus ning selle merekoolile üle andmise tähtaeg oli 2020. aasta 31. detsember. Sööt märkis, et talve jooksul on merekoolil kavas paigaldada õppekaatrile veel täiendavat tehnikat, sealhulgas ka navigatsiooniõppeks vajalik radar.

Raha õppelaeva soetamiseks eraldas merekoolile haridusministeerium. Õppelaev soetati riigihankega ning direktori kinnitusel oli hind sellise suuruse ja varustusega paadi kohta koos kõikide lisatingimustega soodne, kuid ei soovinud lepingu täpsemaid detaile avalikustada. 

Märksõnad
Tagasi üles