R, 9.12.2022

Kohtuotsus lükkas Käsmu sadama uuendamise taas edasi

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Kohtuotsus lükkas Käsmu sadama uuendamise taas edasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Droonivaade Käsmu remonti ja süvendamist vajavale sadamale. Käsmu sadama rekonstrueerimise projekt, üldvaade sadamapiirkonnale.
 
Droonivaade Käsmu remonti ja süvendamist vajavale sadamale. Käsmu sadama rekonstrueerimise projekt, üldvaade sadamapiirkonnale.  Foto: Käsmu Majaka Sadam MtÜ

Põline kaptenite ja laevaehitajate küla Käsmu on vaatamata vajadusele ja arendajate valmisolekule ikka ilma korraliku sadamata. Aprilli lõpul jättis Tartu ringkonnakohus jõusse halduskohtu otsuse, mis tühistas Haljala vallavalitsuse 2018. aastal kehtestatud Käsmu Majaka sadama detailplaneeringu. Üle kümne aasta kestnud sadama rajamise protsess on üsna alguses tagasi.

Luba rajada Käsmu sadam, täpsemalt laiendada olemasolev veneaegne piirivalvepaatide hoiukoht tänapäevaseks sadamaks soovis mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam algatusel Haljala vald. Sadama vastased – sihtasutus Käsmu Meremuuseum, mittetulundusühing Käsmu Lahe Kalur ja eraisik Haivo Laulik – aga nõudsid sadama rajamist võimaldava detailplaneeringu tühistamist.

«Keegi pole suutnud selgeks teha, miks seda (sadamat) üldse meile vaja on. Meil on rahvast nii et tapab külas, terve suvi kultuuriüritusi täis, ilus looduslik koht, mille jaoks meil seda sadamat vaja on? Et hakkame paatide parklaks inimestele, keda me ei tunnegi? Vanad kaptenid ütlesid, et Käsmu ei tule sadamat, sest kus on sadam, seal on litsid ja seal on joomine. Sellepärast kaptenid ei teinud oma kodu juurde sadamat. See on ju nii elementaarne, kes asjast midagi jagab,» põrutas Laulik kohtuotsust kommenteerides. Mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam juhatuse liige Tarmo Tamm ütles, et kohtuotsuse aluseks oli asjaajamise protseduuriline viga, sisulist konflikti sadama rajamisel ei ole.

«Meie entusiasm ei ole raugenud ja soov sadam valmis teha on endiselt suur,» selgitas Tamm. Lauliku arvates on probleeme aga rohkem.

Käsmu Majaka sadama rekonstrueerimise projekt, vaade sadamale.
Käsmu Majaka sadama rekonstrueerimise projekt, vaade sadamale. Foto: Käsmu Majaka Sadam MtÜ

«Neil on territooriumi kohta hoonestusõiguse leping, mille aluseks oli detailplaneering. Põhimõtteliselt peaks nüüd see hoonestusõigus maha kukkuma, kui 30 päeva on möödas sellest kohtuotsusest. Lahemaa rahvuspark ja igasugused Natura alad ja keset küla – see sadam oleks Käsmu külakeskuse ära rikkunud. Sisuliselt oli see Heiti Hääle isikliku sadama eesmärk, et oma suured laevad sinna sisse panna selle muu jutu kõrval. Suureks sadamaks pole maaterritooriumi. Tahtsime hoopis väiksemat sadamat teha, et jääks külasadam ja külalissadam, kus võõras saaks sisse tulla ja ära minna. Praegu on sadam olemas, kalurid pakkusid, et teeks kümme meetrit suurema, aga mitte niisugust nagu detailplaneeringus. Me ei taha külalissadamaks teha. Meil on kaunis Käsmu rand, mille see ära rikub. Ärgu reostagu Lahemaad ära,» rääkis Laulik.

Mittetulundusühingu Käsmu Majaka Sadam juhatuse liikme Tiit Pruuli sõnul ütles kohtuotsus, et detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga ehk vallavalitsuse tehniline praak.

Droonivaade Käsmu remonti ja süvendamist vajavale sadamale.
Droonivaade Käsmu remonti ja süvendamist vajavale sadamale. Foto: Eduard Vainu

«Kõige tõenäolisem on, et algatatakse uus detailplaneering. Jätkatakse sealt, kus viga sisse tehti, otsustama peab volikogu,» selgitas ta. Ka Tamm avaldas lootust, et uus menetlus läheb kiiremini.

Kapteniküla ja sadam moodustavad terviku

Sadama rajamise vajadust põhjendab MTÜ Käsmu Majaka Sadam näidetega teistest Eesti piirkondadest.

«Eesti Jahtklubide Liidu juhatuse liikmena olen jälginud, kuidas hobipurjetamine Eestis taas pead tõstab, meie rannik on täitunud mõnusate väikesadamatega. Viimastel aastatel on rajatud neli-viis jahisadamat, eelmisel aastal avati liiklus Varblas ja Alliklepas. On varemgi olnud kiskumist, et kas ikka sadamat on vaja või ei – näiteks Hiiumaal –, aga kõik lõpplahendused on näidanud, kuidas sellised sadamad on elavdanud kohalikku mereelu, toetanud turismi, tõstnud merekultuuri. Naaberküla Võsu sadam on hea näide, kuidas selliseid kohti vajatakse, Võsul on vaba kaikohta täna juba võimatu saada,» rääkis Pruuli. Tema sõnul on jutud Käsmus kerkivast suurest sadamast pahatahtlik jura.

Käsmu külavanem Eduard Vainu arutab Käsmu sadama kalameeste maja ees koos kohaliku kaluri Egon Tammega uue merepäästehoone projekti.
Käsmu külavanem Eduard Vainu arutab Käsmu sadama kalameeste maja ees koos kohaliku kaluri Egon Tammega uue merepäästehoone projekti. Foto: Jaano Martin Ots

«Praegune arhitekt Indrek Allmanni kavand sobitab sadama maitsekalt ümbritsevasse loodusesse, see pole liiga suur, aga lubab Käsmus ohutult silduda ka veidi toekama kiiluga purjekatel. Sadama asukoha Käsmu Majakamäel teeb unikaalseks just see, et jahtidele vajalik sügavus on looduslikult olemas ning sellega ei kaasne süvendamise võimalikku negatiivset keskkonnamõju,» selgitas purjetaja.

«Omaaegsed kaptenid ja laevaehitajad olid tolle aja innovaatilised külaelu edendajad. Aeg on nende meeste auks ja eeskuju järgides teha neile kummardus sellega, et rajada sadam, mis sada aastat tagasi neil muude pakilisemate tegemiste kõrval rajamata jäi. Seda ootavad nii kohalikud külaelanikud kui ka kaugemad hobiseilajad,» rääkis Pruuli.

Meremuuseum on sadama suuremaid vastaseid

Käsmu sadama kõige aktiivsem vastane, Käsmu meremuuseumi juht Aarne Vaik ütles, et ei näe kuigi suurt võimalust, et sadama detailplaneering nüüd edasi läheks.

«See planeering läks kõikide seadustega vastuollu, nii keskkonna- kui ka muinsuskaitsenõuetega,» ütles Vaik. Tänaseks juba kümme aastat kestnud vastasseisu algpõhjustest ei soovi konflikti osalised detailselt rääkida.

Käsmu külavanem Eduard Vainu Käsmu sadama sissesõiduteel.
Käsmu külavanem Eduard Vainu Käsmu sadama sissesõiduteel. Foto: Jaano Martin Ots

Kunagi koos Heiti Häälega meremuuseumi juurde sadama rajamisest teatanud Vaik ning tema mõttekaaslased on viimastel aastatel naabrimehe projekti vastu protsessinud järjest enam tehniliste ja vähem sisuliste argumentidega.

Varem on meremuuseumi juht kavandatavat sadamat süüdistanud selles, et see on liiga suur, varjab vaadet, toob Käsmu külasse kõrtsi ning soovimatuid külalisi. Vaigu suurt tööd meremuuseumi loomisel ja arendamisel tunnustavad nii külavanem kui ka Käsmu Majaka Sadama ühingu juhid.

Pruuli kinnitas, et kultuuriministeeriumiga sõlmitud kümneaastase lepingu alusel Käsmu endise piirivalvekordoni ruume ja territooriumi kasutav muuseum sobib kapteniküla ja sadama komplekti väga hästi ning need täiendavad üksteist, kuna väljapääsu merele vajavad lisaks veel ka muuseumilaevad ja muuseumi korraldatavad üritused.

Põlisest kaptenite perest Käsmu külavanem sõidab ka ise merd

Käsmu külavanem Eduard Vainu, taustal remonti ja süvendamist vajav Käsmu Majaka sadam.  
Käsmu külavanem Eduard Vainu, taustal remonti ja süvendamist vajav Käsmu Majaka sadam.  Foto: Jaano Martin Ots

Käsmu külavanema Eduard Vainu esivanemad on Käsmus elanud seitse põlvkonda. Enne sõda ja okupatsiooniaastaid seilasid pere meremehed Käsmu reederite laevadel ookeanidel ja jõudsid Ameerikassegi. Ka Vainu ise on meresõitja, kuid kapteniks ta ennast ei pea.

«Mul on küll väikelaevajuhi tunnistus ning purjeõppeseltsi STA Estonia laevadel sõidan vahivanemana igas ametis, mida vaja. Pigem siis kipper, kapten on ikka midagi muud,» jäi ta tagasihoidlikuks. Purjeõppeseltsi laeva St Ivi meeskonnaga on Vainu seisnud ka Tall Ships Racesi võitjana pjedestaali kõrgeimal astmel ning ta kahetseb, et enamik Eesti rannarahvast ei kujuta ettegi, mis tunne on sellisel suurel rahvusvahelisel purjetamisfestivalil osaleda. Poid asuvad praegusest sadamast pisut ida pool, kus sügavust juba neli-viis meetrit, ning tähistavad punkte, kus peaks asuma Käsmu sadama välismuul pärast Majaka Sadama ümberehituse valmimist.

«No vaata siit ülevalt majaka kõrvalt, kas tundub, et see akvatoorium läheks liiga suureks?» küsis külavanem retooriliselt poidele viidates ning lisas, et külaelanikud on sadama vajalikkuse suhtes suuremal üksmeelel kui kunagi varem.

«Ehitasime kabelimäele mänguväljaku, remontisime rahvamaja, rajasime ekskursioonibussidele ümber pööramise ala, et mitte külatänavat ummistada,» loetles Vainu.

Uue sajandi algul peaaegu hääbunud külaelu renessanss algas Vainu sõnul 2010. aasta paiku. Nüüdseks on küla vägagi elav ning kinnisvarahinnad laes.

«Maad juurde ei teki ja igaüks Käsmu elanikuks ei saagi. Kui midagi müüki tulebki, siis tavaliselt müüja ikka vaatab, et uus omanik ikka küla tegevusse midagi panustaks,» selgitas Vainu.

Märksõnad
Tagasi üles