Eestlased uurivad Arktikat ekspeditsioonilaeval Admiral Bellingshausen (2)

Maal mootorjahist Admiral Bellingshausen. Foto: Roman Matkiewicz
Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy

2019-2020 korraldasid Eesti Meremuuseum ja MTÜ Thetis Ekspeditsioonid eduka mereekspeditsiooni Antarktikasse. Järgnema pidanud jätkuekspeditsioon lükkus pandeemia tõttu edasi, kuid nüüd on ettevalmistused tehtud ning ekspeditsioonilaev Admiral Bellingshausen võtab suuna põhja poole. 

Mootorjaht Admiral Bellingshausen on 1984. aastal Hollandis ehitatud Jongert-tüüpi teraskerega kahemastiline ketš. Jongertid on kombinatsioon Hollandi laevaehituse traditsioonidest, kvaliteetsetest materjalidest-tehnoloogiast ja kirest täiuslikkuse vastu, seega otsekui loodud suurteks sõitudeks. Mitte asjata pole neid nimetatud ka merede Rolls Royce’deks. Meie ostsime selle purjeka 2019. aasta alguses Hispaaniast ja remontisime seejärel põhjalikult Eestis Baltic Workboats laevatehases. Temast sai polaarlaev ja tema nimeks sai Admiral Bellingshausen. Laev võtab korraga pardale 12 meremeest-naist, kellest mitmed, eesotsas jahtkapten Priit Kuusega osalesid ka Antarktika reisil.

«Antarktika reisiga tähistasime jäise mandri avastamise 200. aastapäeva ja andsime oma panuse kodanikuteadusesse, kogudes teekonna vältel erinevaid andmeid Eesti teadlastele. Reisil osales üle 20 teadlase, kelle töö on üht- või teistpidi merega seotud. Nüüd lähetavad eestlased oma purjeka Arktikasse. Selle reisi taustaks on Eesti Vabariigi taotlus Arktika Nõukogule saada selle rahvusvahelise organisatsiooni vaatlejaliikmeks,» selgitas ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli ja rääkis, et Eestist pärit teadlased ja meremehed on juba paarsada aastat Arktiliste alade uurimisreisidel osalenud. Paljud eestlased töötasid nõukogude ajal Venemaa Arktikas nii laevnike (meremehed Karl Jõgi, Vassili Vaga, Matvei Kõvamees, Caesar Kaljo), lendurite (Lembit Puusepp) kui teadlastena (Tiit Randla, Heino Mardiste, Rein Vaikmäe, Tõnu Martma) ja mitmed on hiljem olnud aktiivsed Teravmägedel (Riko Noormets, Maarja Kruusmaa). Omamoodi kurioosne tegelane oli August Maasik (Gus Masik), kes osales Kanada arktika uurimisel XX sajandi alguses.

«Gloobalne kliimasoojenemine on Arktikas eriti nähtav – soojenemine on siin teadlaste hinnangul kaks korda kiirem kui mujal maailmas. Sellel on oletatavasti palju erinevaid põhjuseid – ühte neist, metaani hulka merevees, tahame ka meie aidata uurida. Meid juhendab selles Tartu Ülikooli geoloogia osakonna teadur Martin Liira, kes on probleemi uurimisega tegelenud Teravmägedel,» kirjeldas Pruuli.

«Selgi korral tahame pakkuda kaasaelamisvõimalusi meie kodustele jälgijatele. Meil on lepingud ajalehega Postimees ja KUKU raadioga. Kambas on meremees-operaator CJ Kask, kelle vedamisel toodame Telia tellimusel uue reisisarja. Me tahame teieni tuua tõsise teadustegevuse Teravmägedel, ajalooliste ekspeditsioonide edu- ja uppumislood, jäämägede ilu Gröönimaa ümber, üksikud ja karmid jäised jäämere-saared oma liustike ja igikeltsaga, jääkarud ja morsad, vaalad ja punakael-lagled. Usun, et samavõrd põnev saab olema jälgida meeskonna vastu pidamist karmides tingimustes, võitlust jääväljade, külma ilma ja koduigatsusega,» lubas ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli ettevõtmisest ka reaalajas infot edastada.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles