R, 9.12.2022

Pärnu sõudekanal tekitab kohalike hulgas paksu verd

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Pärnu sõudekanal tekitab kohalike hulgas paksu verd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sõudja ja treeneri mootorpaat Pärnu jõel Pärnu sõudeklubi ees.
Sõudja ja treeneri mootorpaat Pärnu jõel Pärnu sõudeklubi ees. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees
  • Kavandatav kanal muudab problemaatiliseks jõetee avatuse kaluritele
  • Samas on sõudjate huviks jätkata jõel ajaloolise võistlusspordi harrastamisega
  • Linnavalitsuse reedesel kinnisel koosolekul otsust veel ei langetatud

Eelmisel nädalal sai teatavaks Pärnu linnavalitsuse kava kehtestada Pärnu jõe laevatataval veeteel piirangud, mis lubaks kahe silla vahelisel alal liigelda vaid sõudeklubide sportlastel. Eelnõu Eesti ühe tihedama paadiliiklusega siseveetee sulgemiseks teistele veesõidukitele on põhjustanud kohalikes elanikes ja ettevõtjates emotsionaalseid reaktsioone.

Eelmisel reedel Pärnu linnavalitsuses peetud kinnisel koosolekul otsust ei langetatud. Linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et kokku on leppimata, millised oleksid piirangud, eriti sõudekanali laius, ning millistel päevadel ja kellaaegadel teiste veesõidukitega sõudepiirkonnas sõita ei tohi.

«Eelmise nädala kohtumisel lepiti kokku, et osalenud saadavad sõudekanali laiuse ja piirangute aegade suhtes kahe nädala jooksul oma seisukohad, et neid kokku klapitades valmistada ette eelnõu, mida kaiomanike ja teiste jõe kasutajatega arutada. Kui need soovid on esitatud, saame vaadata, millised kompromissid oleksid võimalikud, ja alustada avalikku arutelu,» teatas Roosaar.

Huvigruppe on rohkem

Pärnu Spordiseltsi Kalev sõudebaas ning Pärnu sõudeklubi on mainekad spordiklubid. Nende ettepaneku järgi kehtestaks jõel kahe silla vahelisel alal kahe kilomeetri pikkune ja peaaegu kogu jõe laiune ala, kus teiste veesõidukite liiklemine on 1. aprillist kuni 31. oktoobrini keelatud.

Vaidlusalune jõelõik. 
Vaidlusalune jõelõik. Foto: Pm

«Sõudjate oluline huvi on jätkata siin oma ajaloolist tegevust ehk võistlussporti. Varsti saab siin juba 140 aastat tehtud seda ja võistlusspordi arendamiseks on vaja teatud väga kindlaid tingimusi. Need tingimused ei ole täidetud, kui muu veeliiklus risti-rästi sõidab sõudjate treeningute vahele. Püüamegi siis osapooltega leida lahendusi, et kõik mahuksid sinna ära, aga selge on see, et jõgi ei ole kummist,» rääkis sõudjate eestkõneleja Jüri Jaanson. Jõel liiklejaid on aga oluliselt rohkem. Kavandatavast keelualast ülesvoolu jääb sadamaid, paadikanaleid, ujuvkaisid ja klubisid, kust paadid peavad väljapääsuks merele mööduma mõlemast sõudeklubist. Jõel kahe väikereisilaevaga ristleva Pärnu Cruisesi ja teiste paadiretkede korraldajate äri jääks sõudjatele eripiirkonna kehtestamisel seisma, kuna süvis ei võimalda mootorpaatidel sõudekanali ja kalda vahel sõita.

Pärnu lahel ja jõel kalastusretki korraldava Kalatakso juht, kalagiid Taavi Holter ütles, et vaba liiklemine jõel on talle ja veel kümnetele väikeettevõtjatele eluliselt oluline. Kalatakso reisid viivad turiste Pärnu kesklinnast ülesvoolu kuni Paikusel asuvate Tindisaarteni. Kui paat peaks sinna tiksuma kiirusega 10 kilomeetrit tunnis, jääks äri tegemata. Kalastaja ja paadiomanik Marko Talving ütles, et Papiniidust ülesvoolu asuvast Lennuki sadamast käivad lappajatega merel ka kutselised kalurid ning väljuvad kalapaadid peavad lahele jõudmiseks läbima ka sõudestaadioni ala.

«Kui ma pean sõudjate alas sõitma sõudepaadi kiirusega või ootama kolm tundi, kuni treening või võistlus lõpeb, siis jääb tööpäev ära. Mis ettevõtja siis teeb, annab klientidele raha tagasi ja maksab töötajatele niisama passimise eest palka,» oli Talving nördinud. Tema sõnul on hobikalastus turismiliik, mis toob Pärnule kenasti kliente nii suvel kui talvel.

«Pole vahet, kas viid turisti päikseloojangut vaatama või kala püüdma. Nad ööbivad majutusasutustes, söövad restoranis ja tarbivad teisi teenuseid. Kalamees läheb hommikul kalale, pere aga jääb spaasse, käib teatris ja kontserdil. Selle kalakese hind tuleb tal tegelikult mitukümmend eurot kilo,» kirjeldas Talving kalastusturismi kasu piirkonnale.

Pärnu sõudeklubi.
Pärnu sõudeklubi. Foto: Urmas Luik/prnpm/emf

«Saan aru, et kui on mingi võistlus, siis selleks ajaks piirangute kehtestamine on vajalik. Kui sellest eelnevalt teavitatakse, elame üle. Muudel aegadel peab jõgi olema kõigile avatud, see on meie rahvuslik rikkus, mida peaksid saama kasutada kõik eestlased ja väliskülalised,» leidis Holter ning märkis, et kui linnavalitsus kehtestab teiste jõeliiklejate huve arvestamata liikumiskeelu, pole välistatud piirangu vaidlustamine.

«Praeguse skeemi järgi jääb raja kõrvale vähem kui 45 meetri laiune kaldaäärne riba, kus on meeter vett, ja seegi on vesikasve ning kive täis. Võibolla saab läbi kanuuga, aga mitte kalapaadi või kaatriga,» selgitas Holter. Talving lisas, et Pärnu jõe vasakkalda Nurmenuku elamurajooni on rajatud uued paatide sildumiskohad, mis olid paljudele põhjus, miks piirkonda elamine soetati.

«Mõni käib sealt paadiga linnas ja poes, see on avalikult kasutatav laevatee,» põhjendas kalastaja.

Pärnu Spordiseltsi Kalev sõudebaas ja Pärnu jõgi.
Pärnu Spordiseltsi Kalev sõudebaas ja Pärnu jõgi. Foto: Mailiis Ollino/

Jetiala probleeme ei tekita

Veemotospordiklubi Team 64 juht Egon Üpraus rääkis, et jetisportlastele Pärnu jõel Reiu jõe suudme lähedal kehtestatud veemootorispordi ala määrab kindlaks jetispordiklubi leping linnavalitsusega.

«Jetirada on tähistatud suurte värviliste poidega ning see ulatub vasakkaldast jõe keskele. Raja kasutamise kooskõlastasime veeteede ametiga, sest see asub Pärnu jõe lõigul, kus kulgeb ka ametlikult laevatatav veetee. Kui meil on võistlus või treening, saavad ülejäänud paadid mööda paremkalda poolt ning meie ülesandeks on tagada turvalisus, ehk hoolitseda, et kõrvalised isikud rajale ei satuks. Kui meil aga trenne või võistlusi ei ole, siis võivad kõik rahulikult meie pallide vahelt läbi sõita,» kirjeldas Üpraus ja rõhutas, et sportjetid üldjuhul väljaspool treening- ja võistlusala ei sõida.

Transpordiameti laevateede osakonna peaspetsialist Pärtel Keskküla kinnitas, et veeseadus annab kohalikule omavalitsusele õiguse keelata oma haldusüksuse piirides avalikul või avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek, kui liiklemine, veesõiduki kiirus või jääleminek häirib teisi veekogu kasutajaid. Keskküla sõnul teostavad järelevalvet veeteedel politsei- ja piirivalveameti ja transpordiameti inspektorid.

«Meresõiduohutuse seaduse järgi võib veeteedel liiklemise nõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, võidakse karistada rahatrahviga kuni 3200 eurot,» selgitas Keskküla.

Olukorrast päästavad välja koostöö ja kokkulepped

Taavi Holter ja Tom Aloha (paremal).
Taavi Holter ja Tom Aloha (paremal). Foto: Tanel Meos/

Pärnu jõel aerulauaretki ja veespordiüritusi korraldav Tom Aloha tunnustas Eesti sõudjate saavutusi maailma tippvõistlustel ning rõhutas, et veesportlastele võimaluste andmine ja neile ohutuse tagamine on väga tervitatav initsiatiiv.

«Arvestades Eesti veeliikluse mahu kasvu, peavad osapooled jõudma kokkuleppele. Tuleb vastav kord kehtestada ja sellest kinni pidada. Millegi ära keelamine on alati kõige halvem,» märkis ta. Aloha sõnul ei ole lähedalt mööduv kiirpaat või suur laev meeldiv ega ohutu ka aerusurfajale, kuid jõel on ruumi piisavalt, et kõik huvilised ära mahuksid.

«Pärnu laht, liivarand ja Pärnu jõgi moodustavad koos nii võimsa rekreatsiooniturismi ressursi, et nende sõbralik kooskasutus tõstab Pärnu piirkonna atraktiivsust ja konkurentsivõimet nii kohalikele elanike, välisturistide kui ka teiste Eesti piirkondade inimeste seas,» kommenteeris Aloha. Tema sõnul annaks Pärnu jõe veeliikluse õiguse monopoliseerimine vaid ühele spordialale tagasilöögi mitte ainult teistele paadisõitjatele, vaid ka Pärnu ettevõtlusele laiemalt. Ta pakkus välja, et jõeliikluses võiks lahenduseks olla hea tahte kokkulepe, mille olulisimaks osaks oleks veeliiklejate informeerimine ja koolitamine.

«See on kultuuri küsimus. Aloha surfiklubi kogemus Pärnu rannas kinnitab, et samal veealal saavad hea tahtmise ja mõõduka organiseerimistöö korral sõbralikult kõrvuti eksisteerida purjelaudurid, lohesurfajad, aerulaudurid, kajakisõitjad, päevitajad, suplejad ja veel paljud muud huvigrupid,» selgitas Aloha.

Tema soovitusel tuleks ka jõel liikumise reeglid kõigile avalikult kättesaadavaks teha, nagu seda tegid osapooled Pärnu ranna surfi- ja suplusalade määratlemisel.

Märksõnad
Tagasi üles