R, 9.12.2022

Roheliselt mõtlev Muhu väina regatt tutvustab uusi sadamaid

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Roheliselt mõtlev Muhu väina regatt tutvustab uusi sadamaid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Renoveeritud Kõiguste sadam Saaremaa lõunarannikul. FOTO: Stella Sillamaa
Renoveeritud Kõiguste sadam Saaremaa lõunarannikul. FOTO: Stella Sillamaa Foto: Stella Sillamaa
  • Muhu väina regatist võtavad osa nii tippsportlased kui ka tavapurjetajad
  • Regatt annab võimaluse valmistuda avamerepurjetamise maailmameistrivõistlusteks
  • Majanduslikult keerulisel aastal kavatsevad korraldajad nulli jõuda

Laupäeval algav, tänavu 64. korda peetav Muhu väina regatt viib 110 jahtlaeva ja rohkem kui 700 purjetajat vastvalminud sadamatesse Ruhnus ja Saaremaal ning keskendub seekord keskkonnasõbralikule meresõidule.

Muhu väina regatt on võistlus, millest võtavad osa nii Eesti avamerepurjetamise maailmaklassi tippsportlased kui ka tavalised pere- ja matkapurjetajad.

«Meie laevastik on Eesti hobimeresõidus omamoodi teenäitaja ning huvi uute sadamate külastamiseks on mõlemapoolne. Sadamapidajad ootavad, et laevad leiaks tee uutesse sihtkohtadesse, ning purjetajad tahavad vaheldust, et regatt ei muutuks rutiiniks,» räägib regati direktor Agnes Lill.

Renoveeritud Ringsu sadam Ruhnus. FOTO:
Renoveeritud Ringsu sadam Ruhnus. FOTO: Foto: Ahti Paju

Sel aastal väisab võistlus lisaks juba traditsiooniliseks saanud Pärnu jahtklubi ja Kärdla sadamale vastvalminud Kõiguste ning põhjalikult uuendatud Ringsu sadamat. Järgmisel aastal on kaalumisel uue Varbla sadama külastamine Läänemaal. Korraldajad otsivad võistlusraja mitmekesisemaks muutmiseks ning uute piirkondade ja sadamate tutvustamiseks igal aastal uusi peatuskohti, kuid osalejate suur hulk ning kaugemate väikesadamate keeruline logistika seavad regatipiirkonna laienemisele oma piirid.

Puhtama Läänemere nimel kogutakse prügi

Regati direktori sõnul soovivad Muhu Väina korraldajad, et regatt oleks eeskujuks ka merekultuuri parandamisel ja keskkonnasõbraliku meresõidu edendamisel. Läänemere kaitsest räägivad uued sinirohelistes värvides regatilipud sadamates ning näiteks nõue, et Ruhnu prügi ei jäeta, vaid viiakse suuremate saarte jäätmejaamadesse. Reeglites seisab, et pardal soovitatakse tungivalt kasutada taaskasutatavaid joogipudeleid ja toidunõusid ning meres või sadamas prügi märgates tuleb see üles korjata ning suunata koos muude liigiti sorteeritud jäätmetega käitlusse.

«Käime ajaga kaasas. Meie rohepööre on kokku langenud nii Euroopa Liidu kui ka koostööpartneri A le Coqi rohepööretega, ohutu ja vastutustundliku meresõidu põhimõtteid oleme rakendanud kogu aeg,» ütleb Lill. A le Coqi turundusjuht Katrin Vernik ütleb, et joogitootja on regatti järjepidevalt toetanud alates 2014. aastast, kuid sel aastal laienes koostöö ka keskkonnakaitse valdkonda.

Puhtama Läänemere nimel: pisiprügi kogumiseks mõeldud korgiga tops. Taaskasutatud plastist prügitopsid on tehtud A le Coqi joogipudelitoorikutest. FOTO:
Puhtama Läänemere nimel: pisiprügi kogumiseks mõeldud korgiga tops. Taaskasutatud plastist prügitopsid on tehtud A le Coqi joogipudelitoorikutest. FOTO: Foto: Kristi Hürri

«Puhtama Läänemere teema langes kokku meie üldise rohehüppega, mis puudutab eri valdkondi laiemalt kui ainult vesi ja prügi, tegeleme ka näiteks tootmise efektiivsemaks muutmise ja CO2 vähendamisega. Kui laiendasime mõtet Muhu väina regatile, hakkasid tekkima ideed, kuidas purjetajad saavad ise väikeste sammudega keskkonda hoida ja vähendada mere prügistamist,» räägib Vernik. Nii töötati välja pisiprügitopsid, et üle parda ei visataks suitsukonisid, nätsu ja muud pisemat prügi, samuti jagatakse laevadele välja prügikotid, millega pardal tekkiv prügi liigiti kokku koguda ja sadamates jäätmekäitlusjaamadesse ära anda.

«Pisiprügitopsid tegime taaskasutatud plastist valmistatud veepudeli toorikust, seega ei kaasnenud nende tootmisega täiendavat keskkonnakoormust,» kirjeldab Vernik.

Peaproov enne ORC MM-võistlust Tallinnas

Rohkem kui saja Muhu väina regatil osaleva jahi seas on nii väiksemaid odavaid matkapurjekaid kui ka maailma avamerepurjetamise tippvõistlustelt medaleid toonud sportpurjekaid. Regati peavõistlusjuht Jüri Sõber kinnitab, et võistluse sportlik tase on väga tugev.

«Kes Eestis vähegi võistluspurjetamisega tegelevad, võtavad Muhu väinast osa. Palju on uusi jahte ja uusi purjesid, kohal on kõik meie kuulsad võistkonnad, kes maailma tiitlivõistlustelt on medaleid toonud. Need, kes Muhu väina regati eesotsas on, need turismi ei harrasta, vaid panevad täie rauaga,» räägib Sõber ning lisab, et osaleda saab ka aeglasematele jahtidele mõeldud matkagrupis, kus ametlikku võistlusarvestust ei peeta, kuid autasustatakse ka matkajate parimaid. Kelle laev aga mingisse võistlusgruppi kvalifitseerub, nende üle peetakse purjetamisreeglitele vastavalt arvestust ning moodustatakse eraldi gruppide edetabelid.

Eelmisel aastal sõitis president Kersti Kaljulaid ainult naistest koosneva võistkonnaga Equipe du Piloilleri III kaasa ühe Muhu väina regati etapi. FOTO:
Eelmisel aastal sõitis president Kersti Kaljulaid ainult naistest koosneva võistkonnaga Equipe du Piloilleri III kaasa ühe Muhu väina regati etapi. FOTO: Foto: Piret Salmistu

«Kogu regati meeleolu on õige ja sportlik. Sadamates on sõbralikult koos klassikalised puust Folkboodid ja maailma kiireimad süsinikust võistlusjahid ning ikka leidub, mille üle arutleda ja purjetamisest rõõmu tunda,» räägib Sõber. Augusti algul korraldab Kalevi jahtklubi Tallinna lahel ORC-klassi avamerepurjetamise maailmameistrivõistlused ning seal osalevatele Eesti purjekatele on Muhu väina regatt viimaseks võimaluseks varustust tuunida ning omavahel kiirusi mõõta. Kalevi jahtklubi ülem Lauri Kurvits ütleb, et kuigi laevad ja meeskonnad on küll samad, ei saa kaht võistlust omavahel päriselt võrrelda.

«ORC MMil on samuti üle saja jahi ja regatt kestab rohkem kui nädala. Siiski ei ole Tallinna lahel nii pikki avameresõite kui väinas, meie võistlus toimub konkreetsetel võistlusaladel. Aga jah, meeskondadele, kes on uusi jahte ostnud või olemasolevaid tuuninud, neile on Muhu väin viimane katse- või eelvõistlus, kus oma kiirust konkurentidega võrrelda ja laeva seadetes veel viimast peenhäälestust teha,» selgitab Kurvits.

Majanduslikult keeruline aasta

Muhu väina regati korraldustoimkonna liige Raiko Lehtsalu Pärnu jahtklubist ütleb, et kuigi koroona lõi regatikorraldajate plaanid sassi juba eelmisel aastal ning mõjutab välispurjetajate osalemist ka praegu, siis kahjumit regatt tänavu tõenäoliselt kandma ei pea.

«Nulli jääme. Osalejaid on koroona tõttu tippaastatest vähem, eriti mõjutab see Venemaa jahte. Muud regatiprogrammi tegevused toimuvad plaanipäraselt ja ka püsisponsorid on õnneks jätkuvalt meiega. Samuti toetavad omavalitsused, mida regatt külastab. Väiksemad omavalitsused küll raha ei anna, aga aitavad mõningaid kulusid katta ja võimaldavad näiteks sadamates tasuta teenuseid,» kirjeldab Lehtsalu.

Regatti korraldavad kaks mittetulundusühingut, Kalevi jahtklubi ja Pärnu jahtklubi koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga, kellele ürituse kasum ei ole omaette eesmärgiks. Headel aastatel tekkinud tulem on investeeritud noorte purjetamisse, näiteks soetatud Tallinna ja Pärnu purjespordikoolidele uusi paate.

Kui suur on regati iga-aastane käive, seda Lehtsalu ei avalikusta, kuid arvestades, et nädalasel üritusel osaleb 110 laeva ning lisaks purjetajatele liiguvad regatiga nädala jooksul kaasa ka jahtide kaldatiimid, fännid ja regatiküla teenindajad, on tegemist mahuka ettevõtmisega. Ainuüksi võistluse korraldustoimkonnas on 25 inimest, kellest suurem osa tegeleb regati asjadega aasta ringi, tasu saavad oma töö eest ka regatti merel koordineerivad võistlusametnikud ja turvajad.

 

REGATI SADAMAD

64. Muhu väina regati stardipaiga Pärnu jahtklubi ja finišisadama Kärdla vahele jäävad Ringsu sadam Ruhnus ja Kõiguste sadam Saaremaal.

Pärnu jahtklubi sadam Pärnu lahe põhjakaldal on piirkonna suurim külalissadam.

Suurim süvis: 3 m

Suurim pikkus: 16 m

Kontakt: sadam@jahtklubi.ee

Telefon: sadamakapten 5307 8777

Ringsu sadam Ruhnul on Eesti eraldatuim väikesaar. Maismaast lahutab seda ligi 40 meremiili, Saaremaale on 30.

Kaikohti: 200

Suurim süvis: 2,7 m

Suurim pikkus: 30 m

Kontakt: ringsu@slmarinas.ee

Telefon: 509 6239

Kõiguste sadam Saaremaal

Värskelt renoveeritud Kõiguste sadam Saaremaa lõunarannikul on päevapurjetamise kaugusel Kuivastust, Varblast, Kihnust, Ruhnust, Abrukalt, Roomassaarest ja Kuressaarest.

Kaikohti:

Suurim süvis: 2,5 m

Suurim pikkus: 23,9 m

Kontakt: koigustemarina@gmail.com

Telefon: tel 558 0970 ja 556 1922

Kärdla jahtsadam Hiiumaal

Kärdla moodne külalissadam tegutseb kaheksandat hooaega. Tähtsamad naabersadamad on paraja teekonna kaugusel Hanko, Örö, Dirhami, Haapsalu, Sviby, Kuivastu ja Orjaku.

Suurim süvis: 3 m

Suurim pikkus: 23,9 m

Kontakt: sadamad@hiiumaa.ee

Telefon: 5666 2514

Märksõnad
Tagasi üles