Ekspeditsioonilaev Bellingshausen jõudis Gröönimaale

Gröönimaa jäämäed Foto: Maris Pruuli

Ekspeditsioonilaev Admiral Bellingshausen jõudis pärast 48-tunnist meresõitu Islandilt Gröönimaale. 

Ekspeditsioonilaeva pootsman Maris Pruuli kirjutas Gröönimaale jõudmise puhul järgmise sissekande: 

«Esimene suur ja uhke jäämägi tervitas meid 120 miili kaugusel Gröönimaa rannikust. Sellest hetkest alates hoiame radarit kogu aeg sees ja vahimeeste valvsus väiksemate jäätükkide leidmisel on „punases“. Jäämäed on mürakad nagu kõrghooned, kenad jäälossid sekka. GRÖÖNIMAA ehk grööni keeles Kalaallit Nunaat on maailma suurim saar.

Ümber maailma võid sa sõita, aga kui keegi ütleb, et on laevaga ümber Gröönimaa sõitnud, siis ta luiskab. Isegi jäälõhkujatega pole seni ümber saare põhjaotsa saadud.

Gröönimaast hõredamalt asustatud paika on raske leida. Üle 2 miljonil ruutkilomeetril ehk ligi viiekümnel Eesti territooriumil elab umbes Lääne-Virumaa jagu ehk 57 000 inimest. Mastaabid on hiiglaslikud. 80 protsendil Gröönimaast on siiani justkui jääajas, kaetud üle kahe kilomeetri paksuse jää ja lumekilbiga. Oma kümne Eesti jagu on siiski ka katmata maad rannikualadel. Kui kogu siinne jäämüts ära sulaks, tõuseks maailmameri seitse meetrit. Sel juhul hüvasti Holland ja paljud rannikualad ning madalamad saared üle maailma. Geograafiliselt käib Gröönimaa kokku pigem Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt aga Taani ja Euroopaga.

Grööni vetes on reegel, et iga 6 tunni tagant tuleb kohalikule rannavalvele anda teada oma asukoht, liikumissuund ja ilmaolud. Kui teade jääb saatmata, käivitatakse päästeoperatsioon. Teoreetiliselt. Meil jäi üks kord vahele, aga keegi sidet pole võtnud.

Heering- ehk finnvaalad on üsna sinivaala sarnased ja suuruselt neist kohe järgmised – kuni 27 meetri pikkused ja kuni 90 tonnised iludused. Nende keskmine kiirus on meie purjekaga sarnane - 7 sõlme. Sprintida suudavad nad aga koguni 18 sõlmega. Sel moel pääsesid nad vaalapüüdjate käest kuni kiirete laevade tulekuni. Nad ilmusid me laeva lähedusse koos esimeste jäämägedega ja saatsid meid terve viimase ööpäeva teel Gröönimaale. Vesi oli peegelsile ja kuue meetri kõrgusele paiskuvad pursked karges õhus selgelt näha-kuulda. Hülged, tormilinnud, üksik delfiin. Gröönimaa idakalda kaljud ja jäämäed. Kogu meeskond on varakult üleval ja peab üksmeelselt foto-vahti.»