R, 9.12.2022

Salmistu külaselts kardab, et vald annab sadama võõrastele ärimeestele

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Salmistu külaselts kardab, et vald annab sadama võõrastele ärimeestele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Salmistu sadama ehitustööd 2021. aasta suvel
Salmistu sadama ehitustööd 2021. aasta suvel Foto: Toivo Lepik

Salmistu ja Valkla külade inimesed süüdistavad Kuusalu vallavalitsust kavas anda vastvalminud sadam kogukonna huve arvestamata võõrastesse kätesse. Vallavalitsuse hinnangul on tegemist põhjendamata hirmuga.  

Nõukogude ajal rajatud ning juba aastakümnete eest lagunenud Salmistu väikesadama renoveerimistööd algasid 2020. aasta hilissuvel. Sadama korrastamine sai võimalikuks, kui sadamat haldav Kuusalu vald oli saanud Euroopa regionaalarengu fondilt positiivse rahastusotsuse 800 tuhande eurosele toetusele. Kokku läksid sadama rekonstrueerimise esimese etapi ehk vesiehitustööd maksma 1,6 miljonit. 

Selle raha eest saadi valmis kõik, mis puudutab sadama navigatsioonitingimuste parandamise poolt ehk faarvaatri süvendus, sadamabasseini rajamine, lainemurdjad, kaldakindlustused, kaid ja slipp koos vajalike kommunikatsioonidega. Väljaehitamist jäävad ootama kaldapealsed platsid ja sadamahooned. Nende rajamiseks otsib vald partnerit, kellele anda koos sadama hoonestusõigusega kohustus kaldataristu välja ehitada ning tagada, et sadam on navigatsiooniperioodil külastajatele ja klientidele avatud. 

Hoonestusõiguse andmise konkurssi arutab vallavolikogu järgmise nädala teisipäeval. Salmistu ja Valkla külade elanike ning külaseltside arvates on sellega aga põhjendamatult kiirustatud ning kogukonna arvamust ja huvisid sadama tulevasel majandamisel pole arvesse võetud. 

Salmistu külaseltsi juhatuse liige Raul Leppik ütles, et Salmistu ja Valkla külavanemate ettepanekud sadama haldamiseks on vallavolikogule tehtud, kuid valla koalitsioonil on plaanis sadam ära anda võõrastesse kätesse, rullides üle Valkla ja Salmistu kogukondade soovidest Salmistu sadama asjades kaasa rääkida.

«Oleme toredasti olnud kaasatud, aga tundub, et kui läheb järgmiste suuremate rahade jagamiseks, sõidetakse kogukonna plaanist ja koostöömõttest üle. Kuidagi kiireks on äkki läinud, hoonestusõiguse andmise kaks lugemist tahetakse ära teha ühe nädalaga,» kurtis Leppik. Tema teada on sadama vastu huvi tundnud ka mitmed jõukad ärimehed ning külaelanikud kahtlustavad, et kui sadam neile kätte mängitakse, ei pääse kohalikud enam merele. 

Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt  ütles, et ei ole viimaste uudistega külaseltside tegevuses kursis, kuid sadama hoonestusõiguse teemat teab hästi. 

«Oleme kogukonna esindajatega kohtunud ning infot vahetanud, aga hoonestusõiguse andmine ei ole vallavalitsuse otsus. Teema on järgmisel teisipäeval vallavolikogu istungil arutelul. Kodanikel on olnud võimalik ettepanekuid teha ja need on olnud vallavolikogu komisjonis ka arutusel,» selgitas vallavanem Postimehele. 

Valla huvi sadama hoonestusõiguse konkurssi ette valmistades on, et sadam jääks kindlasti vallarahva ja külaliste jaoks avalikku kasutusse. 20 kaikohta tuleb sadamas hoida ka merelt saabuvatele külalisalustele ning pääs merele tuleb tagada vabatahtlikele merepäästjatele ja teistele operatiivülesandeid täitvatele alustele. 

Leppik möönis, et külaselts tahaks sadamat endale rendile saada ja soovib vallavalitsusega sel teemal läbi rääkida. Sellega kaasneb vallaametnike hinnangul aga küsimus külaseltsi finantsvõimekusest. Hoonestusõiguse ja sadama opereerimislepinguga kaasneb nimelt kohustus ehitada välja sadamahoone ning kaldapealsed alad, milleks vallal raha ei ole. Need investeeringud kokku võivad ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse. 

Kui sadamat hakatakse haldama vastavalt külaseltsi ettekujutusele ning sadamateenused on elanikele kas tasuta või väga suure hinnaalandusega, vähendab see sadama operaatori finantsvõimekust ning seab kahtluse alla ka suutlikkuse teha vajalikke investeeringuid. Samas on külaseltsidel ja külaelanikel vallavolikogu liikmete hinnangul alati olemas võimalus teha hoonestusõiguse konkursile oma pakkumine või moodustada selle esitamiseks uus äriühing. 

Salmistu vabatahtlik merepäästja Madis Praks kinnitas, et sadam on merepääste jaoks eluliselt oluline tegutsemispunkt ning hoonestusõiguse hanke projekti on sisse kirjutatud, et sadamas peab olema vabatahtlikule merepäästele tagatud võimalus seal oma varustust hoida ja igal ajal kiirelt merele pääseda.

Salmistu ja Valkla külaseltside inimesed kavatsevad teisipäevase vallavolikogu istungi ajaks plakatitega demonstratsiooni korraldada.

Märksõnad
Tagasi üles