R, 9.12.2022

Eestis on üle 33 tuhande väikelaeva, aga vaid 3500-4000 kaikohta

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Eestis on üle 33 tuhande väikelaeva, aga vaid 3500-4000 kaikohta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Üks uuemaid Eesti väikesadamaid Varblas on osutunud väga populaarseks ning kaikohad on kõik juba broneeritud. Külalistele hoitakse siiski paarkümmend kohta vabad, et merelt tulevad seilajad saaksid ohutu sildumiskoha, söögi-joogi ning sauna-duši-wc ja muud sadamateenused.
Üks uuemaid Eesti väikesadamaid Varblas on osutunud väga populaarseks ning kaikohad on kõik juba broneeritud. Külalistele hoitakse siiski paarkümmend kohta vabad, et merelt tulevad seilajad saaksid ohutu sildumiskoha, söögi-joogi ning sauna-duši-wc ja muud sadamateenused. Foto: Mailiis Ollino

Eesti transpordiameti peetavas liiklusregistris on registreeritud 33 352 väikelaeva. Kui palju on Eesti sadamates aga väikelaevakohti, ei ole kellelgi ülevaadet, hinnanguliselt aga on neid kümme korda vähem kui paate.

Transpordiameti sadamate järelevalve üksuse juhataja Merily Must kinnitas, et sadamaregistrisse kantud sadamate osas on ametil olemas ülevaade, kui mitu kaid sadamas kasutusel on ning teada on ka nende kaide pikkused.

«Kaikohtade arvu meil sadamaregistri vahendusel ei koguta. See võib teatud juhtudel olla ka keeruline määratleda, näiteks täpne laevade arv kai ääres sõltub veesõidukite pikkusest. Sadamaregistris on võimalik analüüsida ja vaadelda andmeid tasulisi teenuseid pakkuvate sadamate ja tasulisi teenuseid mitteosutavate sadamate lõikes. Lautrikohtade osas transpordiamet infot ei kogu ja hetkel ei ole meil plaanis sadamaregistri andmekoosseisu muuta,» selgitas Must. Küll on ta aga varem kinnitanud, et ametil on plaanis uuendada sadamaregistri menetluskeskkonda. «Sadamaregistri menetlusekeskkonna uuendamisel on meil kolm peamist eesmärki: suurendada kasutajamugavust, lisada sadamaregistrisse uusi menetlusi ja parendada andmekvaliteeti,» ütles Must Postimehele tänavu suvel.

Nii ei olegi võimalik täpselt teada, kui palju on kaikohti tasulistes või tasutaväike sadamates, ülevaade puudub täielikult aga lautrikohtadest ja muudest ametlikest või vähemalt legaalsetest paatide hoidmise asukohtadest Eesti veekogude ääres.

Eesti meretööstuse liidu nõuniku Anni Hartikaineni hinnangul võib Eestis olla kokku kuni 4500 kaikohta. Sellise arvuni jõudis ta läbi sadamaregistrist tuletatud kaimeetrite kogupikkuse, milleks on 27 kilomeetrit. 

«Kui aga arvestada, et osa laevu on kai ääres külgepidi, osa aga vööri või ahtriga ehk poikinnitusega või poomide vahel, võib see hulk ka väiksem olla,» nõustus Hartikainen. Ta sõnas, et meretööstuse liit kavatseb teha ministeeriumile ettepaneku, et sadamaregistris nõutud andmete hulka on vaja lisada ka kaikohtade arv, slippide arv ja kuivokkide hulk. 

Kus siis seisavad kõik Eesti registris olevad 33 352 väikelaeva ja paati, ei osanud Hartikainen seletada. Saaremaa purjetaja ning merenduseksperdi Jaani Prii arvates ei ole kolmandik registris olevatest paatidest üldsegi vees, vaid asuvad kas järelhaagistel või muul viisil maapealsetes parklates. Palju hoitakse paate ka lihtsalt veekogude ääres kaldal või iseehitatud sadamakai laadsete rajatiste küljes. 

Ülevaade puudub ka väliskülalistest

Segadust tekitab ka Eestit väisavate välismaiste külalisjahtide hulk. Transpordiameti laevateede osakonna peaspetsialist Ott Küüsmaa ütles, et laevateede osakonna poolt kogutavaid väikesadamate külastusandmeid näeb küll ameti vastavalt infolehelt, kuid andmed ei kajasta kõigi väikesadamate külastusi ja kaikoha rentimist, vaid valikut ameti jaoks enim huvipakkuvatest väikesadamatest.

«Mõtteid külastusandmete kogumise muutmise või täiendamise osas on olnud, kuid hetkel kogutavad andmed rahuldavad meie vajadusi ja muudatusi ei ole lähiaastatel plaanis teha,» selgitas Küüsmaa.

Märksõnad
Tagasi üles