Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Viies saarte liinidele tellitav parvlaev võib siiski saada vesinikuenergial ajami

Parvlaev Tõll Tallinna Vanasadamas merekatsetustel pärast Kuivastus juhtunud avariid ning BLRT dokis läbitud remonti. Tõll on esimene laev Eestis, millel katsetati veoseadmetele energia saamiseks akude ja diiselgeneraatorite hübriidlahendust. FOTO: Madis Veltman

Riik kavandab saarte mandriühenduse teenindamiseks tellida viienda parvlaeva, kuid kuna laeva hanke ettevalmistamine on alles töös, ei ole vesinik laevakütusena siiski välistatud, teatas transpordiamet.

Eelmisel nädalal kirjutas Postimees vesiniku kasutamisest laevakütusena ja uudsele keskkonnasõbralikule kütusele ülemineku probleemidest, peamiselt elektrienergia ning seetõttu ka vesiniku kõrgest hinnast. Ajalehe trükkimineku ajaks toimetusele teadaoleva info kohaselt ei plaaninud riik Saaremaa ja Hiiumaa liinidele tellitava uue parvlaeva hanketingimustesse vesinikukütuse nõuet sisse viia. 

Saarte parvlaevaliine haldava TS Laevad emafirmast Tallinna Sadam kinnitati, et kuigi esmalt tegelesid lisalaeva küsimusega põhjalikult ka Tallinna Sadama ja TS Laevade spetsialistid, tuleb nüüd kõik uue laeva tellimisega seotud küsimused esitada riigile ehk läbi transpordiameti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kuna laeva on otsustanud tellida riik. Põhjuseks tõid ametnikud, et laeva tellimine transpordiameti kaudu annab võimaluse kasutada moderniseerimisfondist ja CO2 vahenditest saadavat raha. Laeva tellimisest teatades rääkis minister Taavi Aas, et tellitav hübriidlaev peab suutma sõita elektrienergiaga, omama jääklassi ja pardakioskit ning vajadusel peab see olema kasutatav ka Rohuküla-Heltermaa laevaliinil. «Keskkonnasõbralik laev on rohepöörde tuules soodsaim lahendus, kuna kliimamuutuste leevendamiseks peame kohandama kõiki transpordiliike,» lisas Aas.

Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa teatas Postimehele, et väide laeva kütuseliikide kohta juba tehtud otsusest ei vasta tõele. «Me paneme praegu laeva kontseptsiooni paika ning ei ole ära otsustanud, milline jõuallikas laeval olema saab. Soov on ehitada kaasaegne keskkonnasõbralik laev. Sel aastal saab opereerimishanget ette valmistades paika tehniline kirjeldus ning viiakse läbi ekspertide ja kohalike elanike kaasamine. Hange on plaanis kuulutada välja 2022. aasta esimeses pooles,» selgitas Randmaa. Samas ei kinnitanud ta ka üheselt, et uue laeva tellimisel oleks suund võetud just vesinikuenergiale.  

TS Laevade peakapten Guldar Kivro märkis, et TS Laevad on laevade, eriti just parvlaevade keskkonnasõbralikumatele kütustele, sealhulgas vesinikule, üleviimise võimalusi uurinud juba pikka aega.

«LMG Marine, kes disainis Norras valminud vesiniklaeva Hydra, on projekteerinud ka TS Laevade laevad ja teeks ka meile selle töö, juhul kui saame vesinikuplaanidega edasi minna,» oli Kivro teemaga hästi kursis. Tema sõnul on norralaste vesinikulaev küll tehniliselt valmis ja katsetatud, kuid praegu veel iga päev vesiniku peal ei sõida, kuna kogu vesiniku notatsiooni dokumentatsioon ei ole veel valmis. «Praegu on ta ilma vesinikunotatsioonita, meie andmetel peaksid nad saama paberid korda kõige kiiremini detsembris,» selgitas Kivro veel üht vesiniku kasutuselevõtmisega seotud asjaajamislikku takistust. 

Põhiline takistus vesiniku transpordikütusena laiemalt kasutuselevõtmisel on aga vesinikutootmise, täpsemalt vee lõhustamisel elektrolüüsil vesinikuks ja hapnikuks kasutatava elektrienergia hind. Et vesinik oleks kütusena konkurentsivõimeline, peaks selle tootmiseks kasutatava elektrienergia hind olema alla 30 euro megavatt-tunni eest.  

Tagasi üles
Back