Läänemere avaosa räimekvoot väheneb tuleval aastal 45 protsenti
12. oktoober 2021, 20:00
/nginx/o/2021/08/26/14020710t1h471e.jpg)
Läänemere avaosa räimekvoot väheneb tuleval aastal varu kehva seisundi tõttu 45 protsenti 6000 tonnile, samal ajal kasvab Liivi lahe räimekvoot järgmisel aastal 21 protsendi võrra kokku 22 000 tonnini.
Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütles pressiteates, et Luxembourgis lõppenud kalandusläbirääkimise otsused sündisid raskelt, sest nii pikki läbirääkimisi Läänemere kalakvootide üle ei ole veel peetud. «Selles kontekstis võime nõukogu tulemustega rahule jääda, ehkki pidime tegema ka järeleandmisi,» lausus minister.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuusi sõnul oli Eesti jaoks kõige keerulisem aktsepteerida Läänemere avaosa räimekvoodi nii suurt vähenemist, kuid selline oli kõikide liikmesriikidega läbirääkimiste tulemus.
«Eesti saab 2022. aastal kokku püüda ligi 57 000 tonni kilu ja räime, mida on ligi 2300 tonni rohkem kui käesoleval aastal. Ehkki me ei saavutanud maksimaalset võimalikku tulemust, võib sellega siiski kokkuvõttes rahule jääda,» võttis Tuus läbirääkimised kokku.
Veel tõuseb pisut ehk 6 protsendi võrra Soome lahe lõhekvoot. «Eesti lõhekvoot Soome lahes on 970 kala, millele lisandub veel 450 kala, mida saame üle tõsta Läänemere avaosast. Lõhekvoot tundub küll väike, aga see on väga vajalik tagamaks rannapüügi jätkumine, kus püütakse lõhet kaaspüügina,» ütles Tuus.
Läänemere avaosas on järgmisest aastast lõhe sihtpüük keelatud, sest lõhepopulatsioonid seal piirkonnas on kehvas seisus. Tuusi sõnul saab Eesti siiski oma kvooti seal kasutada lõhe kaaspüügi katmiseks ning püük saab jätkuda.
Ühe murekohana tuleb Läänemere avaosas harrastuspüügil keelata loodusliku lõhe püük. Kalavarude osakonna juhataja selgitas, et päevas võib harrastaja püüda ühe lõhe ja seda juhul, kui tegu on asustatud kalaga, millel on rasvauim märgistamise eesmärgil ära lõigatud.
See tähendab, et vabastada tuleb kõik need lõhed, millel on rasvauim alles, sest see on märk kala looduslikust pärinemisest ja neid kalu üritatakse kaitsta iga hinnaga. Rasvauimeta ehk inimese poolt asustatud lõhet võib aga püüda, sest see ei kujuta ohtu looduslikele lõhepopulatsioonidele.