R, 9.12.2022

Eesti võiks Svalbardi leppe raames rohkem sõna võtta

Maris Pruuli
, kaasautor
Eesti võiks Svalbardi leppe raames rohkem sõna võtta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riko Noormets Teravmägede saarestikus.
Riko Noormets Teravmägede saarestikus. Foto: Evelin Aljas

Teravmägedel katsetati peaaegu jahtlaeva Admiral Bellingshausen kõrval uut merepõhja uurimise robotit. Kohaliku ülikooli UNIS (University Centre of Svalbard) projekti juhib seal juba 2008. aastast tegutsev eestlasest meregeoloog professor Riko Noormets.

Miks on Teravmäed meregeoloogile põnevad?

Teravmäed on geoloogiliselt väga huvitav piirkond, kus paljanduvad kivimid pea kõigist geoloogilistest aegkondadest ja ajastutest, proterosoikumist kuni tänapäevani. Aktiivne tektooniline ajalugu ulatub Põhja-Atlandi ookeani tekkeni, Gröönimaa ja Teravmägede lahknemiseni ja üksteisest eemaldumiseni. Lisaks kvaternaari jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumine ja sellega seotud maakoore liikumised ja kliimamuutused. Maateadustest või kliimamuutustest huvitatud inimesele siin tegevust leidub.

Rääkige palun merepõhja kaardistamise robotist. Milline oli teie osa selle väljatöötamisel ja mida see teha võimaldab?

Mõte meie eksperimentaalsest merepõhja kaardistamise robotist (ASV – Autonomous Surface Vessel) sai alguse juba aastaid tagasi Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) prototüübist. Oleme seda täiendanud ja kohandanud Teravmägede fjordide ja liustike uurimiseks. Eesmärk on teha autonoomne, multifunktsionaalne ja moodulipõhine platvorm polaaraladel mere, aga ka järvede põhjauuringuteks, mis oleks piisavalt lihtne ja kerge, et ei oleks vaja kallist ja keerukat logistikat selle transpordiks ja sellega töötamiseks raskesti ligipääsetavatel polaaraladel. Kontseptuaalne disain ja funktsionaalne võimekus on kavandatud ja arendatud UNISe ja Stockholmi ülikooli geoloogide ja glatsioloogide koostööna. Insener-tehnilised lahendused ja masinõppel põhinevad navigatsiooni ja andmekogumise tarkvaralahendused tulevad KTHst. Esialgu arendame tööriista andmete kogumiseks oma teadus- ja õppetöö eesmärgil. Selle aasta missioonil Kirdemaa fjordidesse töötas robot tublilt ja kaardistas lehvikkajaloodi ja lidariga (lasertehnoloogial põhinev kaugseireseade – toim) nii liustikuserva veealust kui ka veepealset osa ning värskelt liustiku alt vabanenud merepõhja. Tubli panuse eest sai robot endale ka väärilise nime Kuninganna.

Riko Noormets Teravmägedel merepõhja uurimisrobotit vette laskmas.  FOTO:
Riko Noormets Teravmägedel merepõhja uurimisrobotit vette laskmas. FOTO: Foto: Evelin Aljas

Kuidas Teravmägedele sattusite?

Teravmägedele sattusin esimest korda 2006. aastal Cambridge’i ülikooli Scott Polar Research Institute’i järeldoktorina meregeoloogilise teadusekspeditsiooni koosseisus jäälõhkuja James Clark Rossi pardal. Kaks aastat hiljem asusin tööle Svalbardi Ülikoolis (University Centre in Svalbard), kus töötan tänaseni meregeoloogina ja geofüüsika professorina.

Meri ja merepõhi on mind alati huvitanud, tõmme polaaralade vastu tuli natuke hiljem: algul Stockholmi Ülikoolis Läänemere glatsiaalgeoloogiast doktoritööd kirjutades ja hiljem Scott Polar Research Institute’is järeldoktorit tehes. Ekspeditsioonid Gröönimaale, Põhja-Jäämerele ja Antarktikasse ainult süvendasid seda huvi. Olen uurinud ka rannageoloogiat ja -protsesse, muuhulgas Hawaii ülikoolis tsunami ja tormilainete mõju randade arengule.

Kas teete koostööd teadlastega Eestis? Mis on Teravmägedel sellist, mida Eestis teha ei saaks?

Eesti teadlastega on kokkupuuteid nii Arktikat puudutavate projektide raames kui ka Läänemere asjadega seoses. Olen olnud oponendiks Tartu Ülikoolis ja lugenud Arktika meregeoloogia loenguid TalTechis. Polaaruuringute maht tervikuna on siin kindlasti suurem kui Eestis ja sellepärast ka võimalusi rohkem.

Teravmägedel elab koos palju rahvaid. Mis inimesed siia tulevad?

Teravmäed on viimase 10–15 aasta jooksul palju muutunud. Inimesi on siin maailma eri nurkadest ja absoluutses enamuses olevat rahvust siin vist ei olegi. On palju erinevaid vähemusi. Kes siia pikemaks kui aastaks-paariks pidama jäävad, on toredad, sõbralikud ja abivalmis. Parim aeg kohalikega suhtlemiseks on polaaröö. Siis on turiste vähe ja kohalikel aega üksteisel külas õhtusöökidel käia ja ise külalisi vastu võtta.

Miks oleks Arktika Nõukogu liikmesus Eestile oluline?

Arktika Nõukogus ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivne osalemine on Eestile oluline platvorm oma seisukohtade väljendamiseks. Näiteks Svalbardi leping (Svalbard Treaty), kus Eesti on juba osaline koos paljude teiste riikidega. Paraku võtavad selle lepingu raames rahvusvahelisel areenil sõna enamasti Norra ja Venemaa. Aeg-ajalt ka üksikud ELi riigid, põhiliselt kalapüügikvootide asjus. Arvestades siin toimuvaid olulisi protsesse, nagu näiteks kohaliku valimisseaduse muutmine, oleks küllaga ainet rahvusvaheliseks dialoogiks.

Siin õppiv eestlanna Maria Huntsaar tõi näiteks, et õppekavas on virmaliste kursus. Milliseid erialasid siinses ülikoolis õpitakse-õpetatakse?

UNISes on neli õppe- ja teadustöö osakonda: geoloogia, geofüüsika, bioloogia ja tehnoloogia, kõik eranditult Arktika ja Teravmägede kallakuga ja rõhuga praktiliste oskuste omandamisel Arktikas. Minu tegevus Svalbardi ülikoolis on segu õppe- ja teadustööst. Meregeoloogina on mu põhiliseks uurimisobjektiks merepõhi ja selle geoloogiline arengulugu. Tänu tööle veedan igal aastal kuu-kaks uurimislaevadel Teravmägede fjordides ja seda ümbritseval mandrilaval ja -nõlval merepõhja kaardistades ja andmeid kogudes. Aeg-ajalt viib töö Teravmägedelt kaugemale Arktikasse ja ka Antarktikasse.

Teravmägede suhteliselt väikesed liustikud ja jääkilbid on soojeneva kliima suhtes eriti tundlikud.

Meresetted on ideaalne geoloogiline arhiiv, kuhu on salvestunud mineviku keskkonna- ja kliimamuutused. Merepõhja reljeef on omamoodi sõrmejälg liustike dünaamikast viimaste aastatuhandete jooksul. Teravmägede suhteliselt väikesed liustikud ja jääkilbid on soojeneva kliima suhtes eriti tundlikud ja nende kiire taandumine viimaste kümnendite jooksul võimaldab uurida liustike muutusi, neid põhjustavaid mere- ja atmosfääriprotsesse ning nende koosmõjusid. Lisaks huvitavale teadustööle pakub Arktika ka põnevaid elamusi ja avastusi, näiteks mitmekesine polaarelustik, müstilised laevavrakid ja pidevalt muutuv loodus.

Ekspeditsioonilaeva Admiral Bellingshausen meeskonna esindus kohtus Teravmägedel Riko Noormetsaga ning tutvus tema teadustööga.
Ekspeditsioonilaeva Admiral Bellingshausen meeskonna esindus kohtus Teravmägedel Riko Noormetsaga ning tutvus tema teadustööga. Foto: Evelin Aljas

Milliseid muutusi olete viimase 13 aasta jooksul Teravmägedel täheldanud?

Loodus on siin eriline. Muutused on eelkõige märgatavad liustikel. Paljude liustike juures teeme regulaarseid uuringuid ja üleüldine liustike taandumine on silmaga nähtav. Samuti on ilmsed muutused ilmaoludes ja merejää levikus.

Viimastel aastatel on sagenenud talviti suhteliselt soojad, vihmased ja tuulised perioodid, nn talvised soojalained. Üle nulli õhutemperatuur ja vihm põhjustavad lume sulamist, liustike aktiveerumist ja suhteliselt paksu ja tugeva jääkatte teket maapinnal, mis on põhjapõtradele toiduhankimisel probleemiks.

Soe, niiske ja tuuline ilm soodustab lume kuhjumist tuulealustel nõlvadel, mille tagajärjeks on lumelaviinid, millesarnaseid siin varem nähtud ei ole. Näiteks põhjustas selline talvetorm 2015. aasta detsembris Longyearbyenis lumelaviini, mille tagajärjel hävis 11 maja, hukkus üks inimene ja üheksa sai tõsiselt vigastada.

Millised on teie kui teadlase prognoosid lähikümnenditeks Teravmägedel?

Norra riik on hakanud Teravmägedele tähelepanu pöörama ja tugevdab siin oma haaret, see näitab ala strateegilist ja poliitilist tähtsust. Norra õlifirmadele jagatakse uurimis- ja puurimislubasid Teravmägedele järjest lähemal. Mitte-Norra kodanikele tehakse elu järjest keerulisemaks. Kohaliku valimisseaduse muutmise eelnõu, mis näeb ette vähemalt kolmeaastase residentsuse kohustuse Norras (mitte Teravmägedel), on siin paljudel harja punaseks ajanud – kuidas selline seadus kõigi lepinguosaliste riikide võrdset ligipääsu ja tegutsemisvabadust Teravmägedel mõjutab ja kas see ka Svalbard Treatyga kooskõlas on? See on koht, kus lepinguriigid, sh Eesti, võiksid küll natuke aktiivsust üles näidata, enne kui hilja.

​Kui aga looduse poole pealt tulevikku vaadata, siis pakuvad Teravmäed kindlasti elamusi. Kui suur see vau-efekt on, sõltub igaühe eelnevast kogemusest. Loodust ja loomi-linde saab siin kindlasti veel aastakümneid nautida. Ligipääsu ja omal käel liikumise vabadust nii kohalikele kui turistidele üritatakse aga piirata järjest rangema administreerimisega ja uute reeglitega. Seda võib vaadata kui «omadele» eeliste andmist, sest väljastpoolt tulijatel pole Norra paksus administratsioonis lihtne orienteeruda. Samas piirab see aga massiturismi.

Mootorpurjeka Admiral Bellingshausen Arktika ekspeditsiooni toetavad: Kalev, Telia, Rakvere

Märksõnad
Tagasi üles