R, 9.12.2022

Häädemeeste vald otsib Jaagupi sadamale 33 aastaks peremeest

Kohalikud kalurid ähvardavad konkurssi kohtuasjaga pidurdada
Jaano Martin Ots
, toimetaja
Häädemeeste vald otsib Jaagupi sadamale 33 aastaks peremeest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jaagupi sadamasse on madala vee tõttu lõksu jäänud ka vana süvendaja ning mõned tööpaadid.
Jaagupi sadamasse on madala vee tõttu lõksu jäänud ka vana süvendaja ning mõned tööpaadid. Foto: Meelis Kalme

Kohalike kalurite MTÜ ähvardab nurjata Pärnumaal Häädemeeste vallas asuva Jaagupi kalasadama hoonestusõiguse konkursi, kui sadamat otsustuskorras neile majandada ei anta või neile selle tasuta kasutamist ei võimaldata. 

Häädemeeste vallavalitsus avalikustas eile Jaagupi sadama hoonestusõiguse avaliku enampakkumise tingimused. Hoonestusõigus seatakse kolmekümne kolmeks aastaks hinnaga sada eurot aastas, kuid konkursi põhiliseks hindamiskriteeriumiks on visioon, kuidas täna kasutamiskõlbmatu ja liivast ummistunud sissesõiduteega sadam korda saada ning valla kaluritele ja külalistele taas kasutamiseks avada. Visioon annab hindamisel 80 väärtuspunkti, meeskonna kompetentsuse kriteerium 20 väärtuspunkti. Hoonestusõiguse lepingu projektis sisaldub kohustus ehitada seitsme aasta jooksul välja sadama sissesõidukanalit kaitsvad muulid ja muud sadamarajatised. Valla elanikele tuleb tagada paatide veeskamise slipi tasuta kasutamise võimalus. Lepingus sisaldub võimalus osta kinnistu vallalt ära, kuid selle eelduseks on kõigi võetud ehituskohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Dokumentide esitamise tähtaeg enampakkumisele on 10. detsember. 

Sadama hoonestuskonkursi ettevalmistamise jooksul on vallavalitsuse tegevuse vastu häälekalt protestinud mittetulundusühing Jaagupi Sadam. Nimele vaatamata pole MTÜ-l hetkel sadamaga rohkem seost, kui et mõned selle liikmed on kohalikud rannakalurid, kes on sadamat aastate jooksul merel käimiseks kasutanud. Siiski arvab MTÜ Jaagupi Sadam, et vald peaks sadama neile andma. Kuidas ja mis tingimustel, ei ole MTÜ veel täpsustanud, kuid 11. oktoobril saatis MTÜ vallavalitsusele kahjunõudekirja. Selles ähvardati, et kui vallavalitsus ei tee MTÜ liikmetele sobivat otsust, pidurdatakse hankekonkurss Euroopa Kohtusse esitatava kahjunõudega, mille detailid ja suurus lubati avalikustada 15. oktoobril. Eile (15. oktoobril) ütles MTÜ Jaagupi Sadam juhatuse liige, rannakalur Tave Naar, et kahjunõue tuleneb kaluritele sadama mittekasutuskõlblikkusega tekitatud kahju eest.

«Ei ole juba kolm-neli aastat saanud oma võimalikku maksimaalset püügimahtu kasutada, kuna ei pääse merele. Load ja püünised on olemas, aga püüda ei saa, sellest ongi kahju tekkinud. Põhiküsimus on, miks nii kaua venitati? Sel sügisel jälle ei saanud suuri mõrdasid vette,» selgitas Naar. Kui suur nõue täpselt tuleb, ta siiski veel ei täpsustanud.  

«Ma pole hoonestusõiguse konkursi välja kuulutamise dokumentide ja lepingutingimustega veel põhjalikult tutvunud. Tutvun lähipäevil ja kui need on meile vastuvõetavad, teeme konkursile oma pakkumise,» ütles Naar, kuid lisas, et esialgsel lugemisel tundub hoonestusõiguse lepingu projekt olevat kaluritele sobimatu. Kuigi üks rannakalurite põhinõue, et hoonestaja peab võimaldama kohalikel elanikel tasuta oma paate vette lasta, on hoonestusõiguse lepingu projektis sees, pole Naar sellega rahul ning sellest ei piisa. Tema sõnul on slipp valesti ehitatud ja sobimatu kaldega, nii et seda ei saagi kasutada. 

Häädemeeste vallavanem Karel Tölp ütles, et hindamiskomisjon hindab sadama hoonestusõiguse konkursil eelkõige visiooni ja meeskonda, kuna pigem sümboolne hind on tingimustes ette antud. «Seega võidab parima visiooni ja meeskonnaga pakkumine. Kui visioon sisaldab ehitamist, siis tähtaeg selleks on seitse aastat. Loomulikult tuleb lahti hoida muulide vahet. Komisjoni hakkavad kuuluma volikogu esimees, volikogu majandusvaldkonnaga tegeleva komisjoni esimees, vallavanem, majandusvaldkonna abivallavanem ja Liivi Lahe Kalanduskogu juht,» märkis Tölp. Tema sõnul on MTÜ Jaagupi Sadam esindajate protestid arusaamatud ning soovi korral võib MTÜ oma visiooni ja meeskonnaga konkursil osaleda. Kas keegi veel võib sadama hoonestamise vastu huvi tunda, vallavanema sõnul esialgu infot ei ole. 

Sadamateta kapteniküla

Lõuna-Pärnumaa kaunid liivarannad ja männimetsad on hinnatud suvitus- ja puhkusepiirkond, kuhu supelsaksad ja loodusenautlejad saabuvad nii Harjumaalt ja Tallinnast kui Võru-, Tartu- ja Valgamaalt. Jaagupi sadama kõrval paikneb põneva ajalooga Kosmonautika puhkekeskus, mille juurde kuulub küll supelrand, kus saab sõita aerulaua ja kajakiga, kuid kuhu oma jahi või mootorpaadiga ei pääse.

Omal ajal oli Kabli kant kuulsate laevakaptenite ja jõukate reederite poolest sama tuntud kui Käsmu, viimasega sarnaselt tegutses Ainažis (Heinastes) aastatel 1879-1916 koguni merekool. Vaatamata hea laevaehitusmaterjali kättesaadavusele on väljapääs merele aga piirkonnast läbi aegade kehv olnud, sest korralikke sadamaid Treimani-Kabli-Häädemeeste rannalõigul pole. Ka Võiste ning Tahkunina sadamad, mida võib teatud mööndustega lugeda tegutsevateks kalasadamateks, on merematkajate purjejahtidele ja suurematele mootorpaatidele liiga madala veega ning neis puuduvad hobimeresõitjatele mõeldud kaldapealsed teenused.

Häädemeeste ja Kabli vahel paiknevast Jaagupi külast on kalurid alati merel käinud, kuigi pidevalt toimivat päris sadamat pole sinna kunagi suudetud rajada. Suurematelt laevadelt kala maale toomiseks kasutati väiksemaid paate, mis said liivasel rannal randuda. Kalasadamat hakati läbi Jaagupi küla voolava ojanire suudmealale ehitama 1990-ndatel aastatel, kuid kuna projektil polnud õiget omanikku, jäid peamiselt kodanikualgatuse korras kerkinud sadamarajatised Liivi lahe lainete jaoks liiga nõrgaks. Sadama haldamise ja arendamise võttis üle Häädemeeste vallavalitsus. Erinevate europrojektide toel valmisid kala vastuvõtu kai, paatide vette laskmise slipp ja kaldapealsed tehnovõrgud, kuid puuduvad mitmed olulised rajatised, teiste hulgas sadamahoone. Kõige olulisem puudus on siiski, et sadama liiga lühikesed muulid ei suuda sissesõiduteed liikuvate liivade eest kaitsta ning tormid uhuvad faarvaatri täis.

Jaagupi sadama sissesõidutee detsembris 2020. Meri on sadamakanali nii liiva täis kandnud, et paadiga ei pääse sealt sisse ega välja. Väikese vooluhulgaga Jaagupi ojast ei piisa, et liiva kanalist välja uhtuda ning tormid toovad liiva kiiresti tagasi. Et sadam kasutamiskõlblikuks muuta, tuleb muulid ehitada vähemalt poole pikemaks, et need ulatuksid sügava veeni. 
Jaagupi sadama sissesõidutee detsembris 2020. Meri on sadamakanali nii liiva täis kandnud, et paadiga ei pääse sealt sisse ega välja. Väikese vooluhulgaga Jaagupi ojast ei piisa, et liiva kanalist välja uhtuda ning tormid toovad liiva kiiresti tagasi. Et sadam kasutamiskõlblikuks muuta, tuleb muulid ehitada vähemalt poole pikemaks, et need ulatuksid sügava veeni. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Liivaste kallastega Liivi laht ei ole sadamate ehitamiseks lihtne koht, ning üldiselt asuvad piirkonna sadamad suuremate jõgede suudmetes, nagu Pärnu, Salacgriva, Skulte, Riia, Engure ja Roja. Tormidega liigutavad suured merelained liiva piki rannikut ning kui sadama sissesõidutee pole korralike muulidega kaitstud, võib üksainus torm selle sissesõidu liiva täis kanda. Jaagupis on nii korduvalt juhtunud. Kevadeti oli tavaline, et kalurid pidid enne esimest merele minekut sadamakanalit ekskavaatoriga süvenama. Pärast viimast suuremat süvendamist oli sadama sissesõidutee sügavus korraks 2,5 meetrit, kuid täna pääseb sealt vaevu läbi väikse kalapaadiga, mille süvis on pisut üle 25 sentimeetri.

2015. aastal sõlmis toonane vallavalitsus Jaagupi sadama haldamiseks rendilepingu osaühinguga Wetmen ning ettevõte sai Interregi Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist positiivse rahastusotsuse sadama korrastamise finantseerimiseks. Paraku oli saadud toetus vajalike muulide ehitamiseks liiga väike - vaid pisut üle saja tuhande euro. Vaja olnuks aga mitu korda rohkem - sarnastesse looduslikesse oludesse ehitatud Varbla sadama rajamine näiteks läks maksma üle kahe miljoni. Haldusreformi tagajärjel ühendati Häädemeeste vald Tahkuranna vallaga ning uue suurvalla prioriteetide hulka Jaagupi sadam tol hetkel ei kuulunud. Nii jäi euroraha kasutamata ning vallavalitsus ja Wetmen lõpetasid lepingu.

Tänavu kevadel võttis vallavolikogu vastu otsuse, et sadama kinnistule tuleb leida hoonestaja, kes sadama nõuetekohaselt välja ehitaks ning seda majandama asuks.

Märksõnad
Tagasi üles