Kadripäevane kaatrisõit? Miks mitte!

Hilissügisene merematk Helsingisse, paadid Katajanokka kai ääres. Foto: Kaarel Paakspuu

Eesti laiuskraadil hakkavad veesõidukid jahtklubidest ja väikesadamatest staapelplatsidele ja ellingutesse kolima juba septembri lõpus. Novembriks jätavad paadid vette kas väga laisad paadiomanikud või need, kes on õppinud ka sügistalvisest meresõidust mõnu tundma.

Viimaseid on Eesti vetel tänavu varasemast rohkem. Pärnu Jahtklubi sadamakapten Heiti Põldroos ütles, et kuigi enamik jahte-paate on juba välja tõstetud, on mõned alused Pärnus siiski veel vees. Soojematel talvedel on Pärnust Kihnu purjetatud veel jõulude ja uue aasta aegu.

«Paar purjekat ja üks mootorpaat käivad tänaseni merel. Viimasena tõstetakse välja jõustruktuuride patrullpaadid, üks raudlaev jääb meil talveks vette ka,» rääkis Põldroos. Väiksemad mootorpaadid tõmmatakse veest välja treileritel, suuremate kaatrite ja purjekate tõstmiseks on vaja kraanat. Sadamates, kus tõstuk või kraana kohapeal olemas, on aluse välja tõstmise korraldamine lihtne ning meresõitu võib nautida lausa jää tulekuni. Ka meresadamates, kus jäätumine võtab rohkem aega, ei pea paatide välja võtmisega kiirustama. Haven Kakumäe sadamakapten Martin Tuul luges kokku, et sel nädalal oli neil vees veel 79 alust. Kokku on Kakumäel 250 kaikohta.