R, 9.12.2022

Kadripäevane kaatrisõit? Miks mitte!

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Kadripäevane kaatrisõit? Miks mitte!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hilissügisene merematk Helsingisse, paadid Katajanokka kai ääres.
Hilissügisene merematk Helsingisse, paadid Katajanokka kai ääres. Foto: Kaarel Paakspuu
  • Hallide ilmadega meresõit pole igaühele, kuid võib olla meeldiv
  • Ekstreemsemates oludes tuleb suuremat tähelepanu pöörata varustusele

Eesti laiuskraadil hakkavad veesõidukid jahtklubidest ja väikesadamatest staapelplatsidele ja ellingutesse kolima juba septembri lõpus. Novembriks jätavad paadid vette kas väga laisad paadiomanikud või need, kes on õppinud ka sügistalvisest meresõidust mõnu tundma.

Viimaseid on Eesti vetel tänavu varasemast rohkem. Pärnu Jahtklubi sadamakapten Heiti Põldroos ütles, et kuigi enamik jahte-paate on juba välja tõstetud, on mõned alused Pärnus siiski veel vees. Soojematel talvedel on Pärnust Kihnu purjetatud veel jõulude ja uue aasta aegu.

«Paar purjekat ja üks mootorpaat käivad tänaseni merel. Viimasena tõstetakse välja jõustruktuuride patrullpaadid, üks raudlaev jääb meil talveks vette ka,» rääkis Põldroos. Väiksemad mootorpaadid tõmmatakse veest välja treileritel, suuremate kaatrite ja purjekate tõstmiseks on vaja kraanat. Sadamates, kus tõstuk või kraana kohapeal olemas, on aluse välja tõstmise korraldamine lihtne ning meresõitu võib nautida lausa jää tulekuni. Ka meresadamates, kus jäätumine võtab rohkem aega, ei pea paatide välja võtmisega kiirustama. Haven Kakumäe sadamakapten Martin Tuul luges kokku, et sel nädalal oli neil vees veel 79 alust. Kokku on Kakumäel 250 kaikohta.

Külmaga peab olema varustus läbi mõeldud

«30 paati nendest, mis praegu vees, on seotud Naissaarega, seal tegutsevad inimesed sõidavad ka läbi õhema jää. Naissaare paadid tõstetakse välja, kui jää päris paksuks läheb, aga siin peab selleks ikka mitu ööd järjest olema alla –10. Umbes 20 paati tõstame lähiajal kaldale ja siis ülejäänud vaatavad ise, kas sõidavad veel või millal välja tõstavad,» rääkis Tuul ning lisas, et Kakumäel jääb tänavu talveks vette ka üks Venemaa polaarpurjekas.

Lennusadamas koostöös meremuuseumiga tegutseva Meretakso kaht kajutiga alumiiniumpaati pole samuti veel talvepuhkusele viidud. Meretakso juht Marko Amboja ütles, et reisid Naissaarele ja Aegnale ning niisama väljasõidud merele jätkuvad, kuni ilmaolud lubavad.

Meretakso Gundel Lennusadamas. 
Meretakso Gundel Lennusadamas. Foto: Jaano Martin Ots

«Meie suurem paat Gundel on vees kuni detsembri alguseni, ees on veel mõned meremuuseumi õppepäevad «Turvaliselt merele» kooliõpilastele. Teise alumiiniumpaadiga sõidame kuni jää tulekuni. Isadepäeval oli meil fantastiline väljasõit Aegnale. Paati mahub lisaks kaptenile kuus reisijat, kajutis on soe. Kui saartele minna ei taha, saab teha ka niisama ringsõidu Tallinna lahel, juua teed ja nautida Tallinna ümbruse vaateid. Noorte mereõppesõitudega jätkame kevadel,» kõneles Amboja.

Kui välja arvata piiriveekogud Venemaaga, pole väikelaevadel Eestis kohustust sadamat või politsei- ja piirivalveametit sõidu sihtkohast ja kestusest teavitada, kuid sügistalvisel ajal on seda siiski mõistlik teha. Kakumäe sadamakapten Tuul sõnas, et enamasti ta ikka teab, kus sadama paadid liiguvad.

«Eelmisel nädalavahetusel oli liiklus päris vilgas, üks seltskond käis kahe paadiga koguni Helsingis pitsat söömas. On ka selliseid kundesid, kes tulevad paadile, kütavad kajuti soojaks ning tähistavad sadamas istudes hooaja lõpetamist või muid tähtpäevi,» märkis Tuul.

Tööstusseadmeid valmistava Monitek Grupi juhataja Anti Mets ütles, et tema perel pole uue paadi vaimustus veel üle läinud, mistõttu ta otsis põhjendusi, et paadi väljatõstmisega viivitada, ja laupäevane väljasõit Helsingisse oli parim, mis hooaja lõpuks juhtuda võis.

Hilissügisene merematk Helsingisse, paadid Soome saarestikus. 
Hilissügisene merematk Helsingisse, paadid Soome saarestikus. Foto: Kaarel Paakspuu

«Paadiload hankisin ammu, kuid need jäid toona ootele. Ostsime esimese uue paadi Flipper DC640 alles viis aastat tagasi. Hakkasime merel käima nii palju, kui ilm lubas, koos kahe pojaga kogunes mootoritunde hooajal alati tublisti üle saja. Mõtlesime ka purjekast, aga töövaba aja vähesus kallutas mootorpaadi kasuks. Tihtipeale päästab lühike tiir Tallinna lahel päeva ja enesetunde,» rääkis Mets. Tema uus paat on pisut suurem ja kajutiga. Esimene hooaeg kulus selle tundmaõppimiseks ja sellega kodunemiseks, senised pikemad sõidud ulatusid Hiiumaale ja Saaremaale.

«Kevaditi oleme paadi saanud vette enamasti aprillis ehk niipea kui võimalik. Sügiseti oleme olnud samuti viimaste hulgas vee peal, halli ilmaga on sobiv näiteks saartel seenel käia. Ilmad on meil alati muutlikud, kuid kevadine-sügisene sõit siiski on väga erinev. Sobivaid tingimusi ajastada ja kaaslasi kaasa saada on lühikese hoiatusajaga keerulisem. Lahtise paadiga hooaja pikendamisel peab riidevarustus olema läbi mõeldud. Meile ei meeldi sõidukattega sõita. Lahtise paadiga on tunne merel vägevam, aga sättimist rohkem. Uue paadiga on lihtsam: soe ja mugav kabiin suurendab kaasatulijate valmisolekut ja muidugi ööbimisega matkamine on väga tore,» kiitis Mets.

Paadikapten Ilvar Tiisler. 
Paadikapten Ilvar Tiisler. Foto: Jaano Martin Ots

Autohooldusettevõtja Ilvar Tiisler on mootorpaadi omanik viiendat hooaega, kuid merekogemust oli ta purjetades kogunud ka varem. Põhiliselt kasutab ta paati puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks, paar korda aastas teeb mõne pikema matka üle lahe Soome. Pärnusse ja Emajõele viib ta paadi treileril.

Ilvar Tiisler oma paadiga väljasõidul Soome saarestikku Jussarö saare lähistel. 
Ilvar Tiisler oma paadiga väljasõidul Soome saarestikku Jussarö saare lähistel. Foto: Kaarel Paakspuu

Meresõit kui sotsiaalprojekt

«Teeme veesporti, sõidame veelauda ja tuubi. Aga minu jaoks on paat põhiliselt sotsialiseerumiseks. Kutsungi seda sotsiaalprojektiks, pigem satun merele koos seltskonnaga. Saab sõpradega, keda pole ammu näinud, väiksemas seltskonnas juttu puhuda või tööpäeva õhtul Pranglile sööma minna. Seda hindan kogu paadinduse juures kõige rohkem, õnneks mu sõbrad on alati nõus merele tulema,» rääkis Tiisler. Sõidutunde koguneb tal suvega üle 80, eelmisel aastal oli neid 106, hooaeg algab aprilli lõpus ja lõpeb oktoobris. Tema paat on lahtine ehk niinimetatud päevakruiser, kuid kui tent peale tõmmata ja kütteseade sisse lülitada, on ka kevadel ja sügisel merel mõnus.

Kaasas võiks olla päästemajakas

Merevarustuse ekspert Kristo Herzmann (paremal).
Merevarustuse ekspert Kristo Herzmann (paremal). Foto: Jaano Martin Ots

Kristo Herzmann

Merevarustuse ekspert

Koroonapandeemia tõttu puhkenud üleilmne paadibuum on toonud ka Eesti vetele uusi ja mugavaid veesõidukeid, millest mitmedki sobivad kevadiseks-sügiseseks meresõiduks. Küttega kajutis pole külmal ajal eririietust vaja, kuid pimedas ja udus navigeerimiseks on hädavajalik, et paadil on lisaks kaardile, plotterile ja kompassile ka radar, radaripeegeldi, laevade automaatse identifitseerimise ja teekonnainfo süsteem AIS ning korralikud tuled. Lisaks veekindlas ümbrises nutiseadmetele võiks väikelaevadel olla standardvarustuses ka mereside raadiojaam VHF. Pikematel sõitudel või ekstreemsemates oludes peaks pardal olema ka satelliitsidega päästemajakas EPIRB või soolopurjetajatel päästevesti sisse mahtuv personaalne päästemajakas PLB.

Sunlines jätkab talvehooaega jõulukruiisidega

Sunlinesi laev Venus Lennusadamas. Kapten Herkki Haldre. 
Sunlinesi laev Venus Lennusadamas. Kapten Herkki Haldre. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Tallinna lahele ja lähisaartele laevareise korraldava laevafirma Sunlines juht ja kapten Herkki Haldre ütles, et aurik Katharina jääb talveks Lennusadamasse ning on valmis merele minema, kui soovijaid leidub.

«Kui novembripuhkus läbi saab, alustab Katharina jõulukruiise suure J-tähega. Imetleme pimedalt merelt Tallinna valgustatud torne, pakume meelelahutusprogrammi ja elavat muusikat, serveeritakse pidulik õhtusöök,» kirjeldas Haldre pardaprogrammi sisu. Jõuluvana eeskavasse ei kuulu, kuid seltskondadel pole keelatud oma jõulukinke kaasa võtta. Kuigi koroonapiirangute tõttu on ajad pidude korraldamise mõttes segased ning paljud teevad otsuse viimasel hetkel, on Katharina reisidele juba kohti broneeritud detsembri algusest poole jaanuarini. Sunlinesi teine laev Venus on talvehoolduses ning Haldre sõnul olekski turistide vähesuse tõttu kahtlane, kas kahele laevale talvel reisijaid jätkuks.

«Kevadel alustame mõlema laevaga reise vastavalt ilmale. Kui jääd pole ja ilm juba varakevadel inimlikuks läheb, siis oleme esimesed reisid teinud juba aprilli esimesel poolel. Aga kui tuleb karm talv, peab võibolla maini ootama,» lisas Haldre.

Märksõnad
Tagasi üles