Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

OTSE ⟩ Eesti võib kaotada võimaluse Narva jõe suudmes laevatamiseks
Reedel kell 11

Narva-Jõesuu rand FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

26.novembril otsivad tipp-poliitikud ja -asjatundjad Tallinnas Paksu Margareeta suurtükitornis lahendusi Narva-Jõesuu muuli rajamiseks, et vältida olukorda, kus liiv ummistab Narva jõe suudme Eesti poolse osa laevadele läbipääsmatuks.

Eestit ohustab Narva-Jõesuus sarnane kriis nagu keeb Euroopa piiril Valgevenega, sest ummistav liiv raskendab piiri kaitsmist ja Politsei- ja Piirivalve kaatrite liikumist Narva jõe suudmes.

«Kui meie ei ehita uut muuli, siis mõne aasta pärast saab Narva jõe suuet läbida ainult Venemaa territooriumi poolel,» ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin. «Projekt on valmis, ehitusluba antud, kuid Narva-Jõesuu vajab toetust arengu ja konkurentsivõime suurendamiseks mõeldud fondidest ning riigi abi omafinantseeringuks.»

Milliste vahenditega ja kui kiiresti oleks võimalik Eesti julgeolekule ja turismimajandusele ülimalt oluline Narva-Jõesuu muul rajada, selgitavad Riigikogu esimees Jüri Ratas, Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, Narva linnavolikogu esimees Katri Raik, Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Muuli olulisimaks ülesandeks on Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu idapiiri kaitsmine, kuid vee etteaimamatu taseme tõttu läbivad Politsei- ja Piirivalve kaatrid jõe suuet raskustega. Narva jõe suudmesse kandunud liiva tõttu on keskmine veesügavus 1-1,5 meetrit, olles kohati jalgsi läbitav.

Suur kahju tekib kalandusele, turismile ja majandusele tervikuna. Narvani ulatuvat veeliikluse koridori pole võimalik arendada, sest laevad ei pääse merelt jõele ja vastupidi. Muuli puudumise tõttu voolab ranna liiv jõe suudmesse ning püsiva laiusega ranna säilitamine osutub võimatuks.

Muuli rajamine loob võimaluse laevanduse taastamiseks Narva jõel. Ettevõtlus saab jõulise tõuke, kuna muuli ja promenaadi projektiga kaasnevad naabruskonnas suured kinnisvaraarendused ning uued kauplemiskohad. Merenduse ja turismiga seotud investeerimisprojektid, sh ka õiglase ülemineku fondi poolt rahastamiseks sobivad projektid kogu põhjarannikul ootavad uue muuli valmimist, sest osutuvad tasuvaks pärast Narva jõe ja Lääneremere vahelise ühenduse loomist.

Narva jõe suudmesse kavandati muulid nii paremale kui ka vasakule kaldale juba üle 250 aasta tagasi, mis jäi raha puudusel ellu viimata. Teine katse tehti 1929. aastal, kui valmis rannakindlustus ja 150 m pikkune munakividest ning rahnudest muuliosa, millest 50 m ulatus merre. Teise maailmasõja ajal muul purustati. Viimane ebaõnnestunud katse Narva-Jõesuu muul valmis ehitada tehti 1987-1990. Nüüd seisavad Narva jõe suudmes täiesti lagunenud muuli varemed, mis kujutavad ohtu inimestele.

Tagasi üles
Back