Amazonase kullapalavik tõi Brasiilia väikelinna sadu illegaalseid süvendajaid

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Kullaotsijate ujuvad süvenduspargased Amazonase lisajõel Madeiral Brasiilias
Kullaotsijate ujuvad süvenduspargased Amazonase lisajõel Madeiral Brasiilias Foto: Reuters / Scanpix

Amazonase lisajõel Madeiral vallandunud kullapalavik on toonud Autazese piirkonda Brasiilias sadu ujuvaid süvenduspargaseid, mille abiga otsitakse jõemudast ja jõe kallastest kulda. Võimud on nimetanud nende tegevust illegaalseks, kuid kullaotsijaid peatada ei suuda. 

«Me loendasime seal üle 300 pargase. Nad on seal olnud juba vähemalt kaks nädalat ja valitsus pole teinud midagi,» vahendas Reuters keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace Brasiilia aktivisti Danicley Aguiari sõnu. 

Kullaotsijate alused on varustatud mootorpumpadega, millega uhutakse jõe põhjast ja kallastest pinnast lahti, et sellest siis kulda välja sõeluda. Läbi töödeldud muda lastakse jõevooluga allavett ning see jõuab Amazonase jõkke. Selline tegevus põhjustab jõe kallaste erosiooni ja kahjustab sealseid haruldasi looduslikke kooslusi. 

Amazonase vihmametsade piirkond on ökoloogiliselt tundlik ala ning Brasiilia võimud koos rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega on teinud pingutusi, et seal loodust kaitsta. Samas on majanduslik surve vihmametsade raiumiseks, karjakasvatuseks ning nüüd ka kullakaevandamiseks väga tugev ning president Bolsonaro on lõdvendanud keskkonnakaitselist järelevalvet Amazonase aladel. Autazese piirkonna kohalikud ametnikud vaidlevad Brasiilia keskvõimudega selle üle, kes peaks kullaotsijate illegaalset tegevust ohjeldama. Brasiilia valitsus peab toimuvat Amazonase osariigi vastutusalaks, kohalikud aga väidavad, et kuna illegaalne tegevus toimub jõel, siis on see keskvõimudele alluva riikliku kaevandusagentuuri pädevuses. Agentuur aga hoidub vastutusest, väites, et nemad tegelevad ainult legaalse kaevandamisega ning kuritegeliku tegevusega peab võitlema politsei. Seni aga jätkub keskkonda hävitav pinnase pumpamine ja muda sõelumine.   

Kullapalavik sai alguse kuulujutust, et Autazeses on keegi kulda leidnud. Kas see tõele vastab ning kui suurtest kogustest jutt käib, ei ole teada, sest kaevandajad oma leidudest võime ei teavita. 

Süvendus- ja kullasõelumispargased saabusid Autazesesse 650 kilomeetri kaugusel asuvast Humaita piirkonnast, kus oli eelmine sarnane kullapalaviku puhang.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles