R, 9.12.2022

Kellele helistada, kui paadil kütus lõpeb või filter ummistub?

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Kellele helistada, kui paadil kütus lõpeb või filter ummistub?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Merepäästepaadid pukseerimisõppusel. 
Merepäästepaadid pukseerimisõppusel. Foto: Rait Killandi
  • Trossi mereabisüsteemil on Eestis viis koordinaatorit ja 33 reageerimispunkti
  • Merepäästjad teevad rangelt vahet, mis on merepäästesündmus ja mis mereabijuhtum
  • Trossi võtab riiklikelt üksustelt osa koormust ära

Teisipäeval kogunesid Kaberneeme päästehoones Läänemere regiooni integreeritud Trossi mereabiteenuse arendamise Kesk-Läänemere europrojekti koordinaatorid, et teha ettevalmistusi järgmisel hooajal Eestis laiemalt rakenduva mereabisüsteemi käivitamiseks.

Trossi mereabi Eesti koordinaator, Kaberneeme vabatahtlik merepäästja ja meeskonna pealik Rait Killandi ütles, et tegelikult laienes Trossi mereabisüsteem Eestisse juba lõppenud hooajal, kuid esimesel aastal oli tegemist pigem pilootprojektiga, mille käigus koolitati vabatahtlikke päästjaid teisi veesõidukeid pukseerima, varustati paadid vajaliku tehnikaga ja testiti väljakutsete edastamist päästemeeskonnale.

Rait Killandi
Rait Killandi Foto: Madis Sinivee

«Hetkel on Eestis viis koordinaatorit ja 33 reageerimispunkti. Katame kogu Eesti mereala ära, nii et ka kõige kaugemates asukohtades on reageerimisaeg abipalvest kuni abi saabumiseni mitte rohkem kui kaks tundi. See on isegi parem kui Soomes, sest sealses saarestikus on kohti, kuhu abi jõuab nelja tunniga,» rääkis Killandi.

Trossi turvasadamad on Pärnu jahtklubi, Haapsalu Grand Holm Marina, Kaberneeme, Hara ja Purtse sadam, kus tegutsevad koordinaatorid korraldavad mereabi osutamist oma piirkonnas. Järgmisest hooajast alates hakkab ööpäev ringi valvet pidama ka üks üle-eestiline valvekoordinaator. Killandi loodab, et 2022. aasta navigatsioonihooajaks on Eestis kokku 45 mereabi reageerimispunkti.

Maarotile võib tunduda, et igasugune ohuolukord merel on kohe merehäda ja mayday, kuid merepäästjad teevad rangelt vahet, mis on merepäästesündmus ja mis mereabijuhtum.

Merepäästjad pukseerivad ümber läinud ujuvekskavaatorit. 
Merepäästjad pukseerivad ümber läinud ujuvekskavaatorit. Foto: Rait Killandi

Killandi selgitas, et kõige lihtsamalt öeldes on vahe selles, kas inimelud on otseses ohus või mitte. Elude päästmise kulud katab riik, mereabi eest aga tuleb maksta. Kui inimesed on juba vees või on merehädas olev veesõiduk uppumisohus, on see merepäästesündmus ning politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskus reageerib kõigi jõududega. Lisaks PPA paatidele ja vabatahtlikele päästjatele kaasatakse siis ka õnnetuse piirkonnas viibivad parvlaevad, lootsikaatrid ja teised veesõidukid.

Abi ja pääste on eri asjad

«Ükskõik, mis merel toimub, on tõsine juhtum. Võib tunduda, et väike mure. Aga merel võib probleem kiiresti eskaleeruda, seepärast tuleb kõigist juhtumitest kindlasti merevalvekeskust teavitada, nemad otsustavad, kas on merepäästejuhtum või mereabi. Kivisse sõitmine on reeglite järgi enamasti merepäästejuhtum, sest paadi vigastuste ulatust allpool veepinda on pealiskaudsel vaatamisel keeruline hinnata,» rääkis Killandi.

Mereabijuhtumid aga on näiteks kütuse lõppemine või mootoririke – kui need äpardused juhtuvad hea ilmaga ning inimestele otsest ohtu ei ole. Salmistu vabatahtlik merepäästja Madis Praks ütles, tema tegevuspiirkonnas Kolga lahel tuleb merepääste väljakutseid tavalisel hooajal ette kümmekond.

Mootoririkkega aluse pukseerimine. 
Mootoririkkega aluse pukseerimine. Foto: Rait Killandi

«Reaalne oht inimeludele on olnud umbes kolmandikul juhtudest, ülejäänud on kas kütuse lõppemine, aku tühjenemine või muud tehnilised rikked. Kütusetaksot ja mittetöötava mootoriga aluste pukseerimist olen teinud küll ja küll, seni oleme abivajajatega kulude hüvitamise osas kokkuleppele saanud,» rääkis Praks. Ka Muhu Merepääste Seltsi vabatahtlik Madis Rehepapp nentis, et üle poole nende osalusel lahendatud juhtumeid merel võiks põhimõtteliselt kuuluda mereabi alla.

«Esialgu võib muidugi oodata, et peamised kliendid on Trossiga liitunud soomlased. Aga kui väikelaevade arv Eestis kasvab ja ka meie meresõitjad hakkavad mereabisüsteemiga ühinema, siis ilmselt lahenevad ka kohalikud olukorrad lihtsamalt. Ikka juhtub, et tuul sai otsa ja siis äkki avastatakse, et kütusest paagis ei piisa sadamasse jõudmiseks. Kui me kedagi pukseerime, siis kulud peavad ju kaetud saama. Iseenesest on mõlemale osapoolele mugav, kui merepäästjad ei pea abivajajale kohapeal suuri arveid kirjutama,» arvas Rehepapp.

Juhtumid merel

Merepäästejuhtumeid on 2021. aastal (14.12.2021 seisuga) registreeritud 324, neist 101 juhul oli tegemist mereabijuhtumitega.

2020. aastal oli merepäästejuhtumeid kokku 259, neist 98 seotud mereabiga.

Selle aasta merepäästesündmuste puhul ligi kolmandikul ei olnud ohtu inimeludele. Juhtumite käigus aidati 412 inimest, 123 inimest pääsesid ise ning kahjuks kümme inimest hukkus.

31 juhtumit olid sellised, kus inimesed vajasid veest päästmist, 15 juhtumit olid seotud läbi jää vajumisega või jäält päästmisega.

Mereabi (101 juhtumit) puhul oli enamasti (78% juhtumitest) tegemist tehnilise rikke või madalikule sõiduga.

Vähemal määral teatati juhtumitest, kus kütus oli otsa lõppenud või olid inimesed jäänud lõksu triivivale jääle.

2020. aastal aidati vee peal 369 inimest, 129 pääses ise ning viis inimest hukkus.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Eestis kuni 3000 klienti

Killandi sõnul on Trossi süsteemi Eestisse laienemine suur samm kogu Läänemere hobimeresõidu ohutuse ja mugavuse parandamisel.

«Kuna Trossi süsteem tegutseb ka Soomes, Rootsis ja Norras, töötab ka nii-öelda ristkasutus. Kes on ühes riigis sellega liitunud, saab täpselt sama teenuse ka teistes. Nagu Trossiga liitunud Skandinaavia väikelaevnikud saavad abi Eestis, võivad ka Eesti meresõitjad kindlad olla, et naaberriikides hätta sattudes on ka neil abi vaid ühe telefoni- või raadiosidekõne kaugusel,» rõhutas Killandi. Lisaks kütuseabile ja pukseerimisele aitavad Trossi koordinaatorid hätta sattunud väikelaevnikku ka remondifirma, varuosade, dokkimisvõimaluste, väljatõstmise ja muude aluse korda tegemiseks vajalike teenuste leidmisel.

Merel võib probleem kiiresti eskaleeruda, seepärast tuleb kõigist juhtumitest kindlasti merevalvekeskust teavitada, nemad otsustavad, kas on merepäästejuhtum või mereabi.
Trossi mereabi Eesti koordinaator Rait Killandi

 

Eesti mereabiteenus maksab 90 eurot aastas. Põhjamaade mudeli eeskujul ei ole tegemist otseselt toote- ega teenuselepinguga, vaid Trossi süsteemiga liitudes saavad paadisõitjad MTÜ Eesti Merepäästeühing toetajaliikmeks.

«Liige toetab merepäästeühingut, ühing toetab liikmeid mereabiga. Merepäästeühinguga on liitunud üle 20 kohaliku merepäästeühingu, kes tegelikult seda mereabi osutavad. Toetajaliikmetele osutatud mereabi eest maksab välja sõitnud üksusele MTÜ, teistele abivajajatele esitatakse arve,» selgitas Killandi. See on tema hinnangul põhjus, miks hobimeresõitjad võiksid süsteemiga liituda.

«Igasugune tegevus merel tekitab kulusid, pukseerimisel kulub palju kütust. Tavaline ühe pukseerimise kulu on suurusjärgus 500 eurot. Trossi aastamaks on 90 eurot, selle võib sõbrale kasvõi jõuluks kinkida,» põhjendas Killandi. Tema arvestuste kohaselt võiks Eestis süsteemiga liituda kuni 3000 paadiomanikku, mis oleks kaheksa protsenti kõigist Eesti paadiomanikest. Soomes on Trossiga liitunud 20 protsenti paadiomanikest. Esimesel aastal loodetakse kuni 500 paadiomaniku liitumist, maksimumini võiks Trossi Eesti liikmeskond jõuda 2–3 aastaga.

Trossi aitab hoida riiklikke üksusi vabana kiiret reageerimist vajavate sündmuste jaoks

Marge Kohtla 
Marge Kohtla Foto: Tairo Lutter

Marge Kohtla, PPA mereturvalisuse grupi juht

Trossi süsteem on kindlasti abiks väikelaevade mereabijuhtumite lahendamisel ja aitab hoida riiklikke üksuseid vabana kiiret reageerimist vajavate sündmuste jaoks, kus on ohus inimelud.

Merevalvekeskus võtab abivajaja kõne vastu, ning juhul kui tegemist on mereabisündmusega, annab merevalvekeskus sündmuse üle Trossi koordinaatorile, kes korraldab vastava abi. Trossi abi saab merevalvekeskus kaasata siiski vaid juhul, kui abivajav veesõiduk on süsteemiga liitunud. Hädaabikõne tuleb igal juhul teha merevalvekeskuse numbrile 619 1224, sest ainult merevalvekeskus on pädev hindama olukorda ja riske ning otsustama, millist ressurssi sündmusele kaasata.

Trossi juhtumite lahendamisel kasutatav veesõiduk ja meeskond peavad vastama merepäästeüksusele kehtestatud nõuetele ehk neil peab olema vastav väljaõpe ja varustus. Kuigi Trossi mereabi osutavad üldiselt inimesed, kes on ka vabatahtlikud merepäästjad, ei ole siiski tegemist otsingu- ja päästetöödega ning juhtumit lahendades ei täida nad vabatahtliku merepääste ülesandeid.

Märksõnad
Tagasi üles