R, 9.12.2022

TS Laevad: meie ei kehtesta parvlaevade piletihinda

Sirle Arro
TS Laevad: meie ei kehtesta parvlaevade piletihinda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Parvlaev Tõll.
Parvlaev Tõll. Foto: Tairo Lutter

TS Laevad OÜ (TS Laevad) teostab reisijatevedu kehtiva sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu alusel ega määra ise piletite hindasid. Piletite hinnad suursaarte vahelistel vedudel määrab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) majandus- ja taristuministri ministri määrusega ehk riik.

TS Laevad OÜ ei kehtesta parvlaevade piletihinda. Vastavalt lepingule kohustub TS Laevad korraldama sõidupiletite müügi ja broneerimise Virtsu, Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates ja e-keskkonna vahendusel (nn e-pilet) ning tagama müügi ja broneerimise lepingu alusel korraldatavatele reisidele majandus- ja taristuministri poolt kehtestatud sõidupiletihindadega ning rakendama seadusega või seaduse alusel kehtestatud sõidusoodustusi.

TS Laevad tulu ega kasum ei sõltu piletihindade muutusest

Parvlaeva piletite hindu on õigus tõsta või langetada MKM-l. TS Laevad ega AS Tallinna Sadam ei saa parvlaevade piletite hindu muuta ning kallim piletite hind ei too TS Laevadele lisatulu.

Parvlaevateenuse osutamiseks Virtsu-Kuivastu ning Rohuküla-Heltermaa liinidel on TS Laevad sõlminud riigiga sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu, mille tasu koosneb fikseeritud osast ehk kapitalikulust ja muutuvast osast ehk indekseeritud opereerimiskuludest – palk, kütus; muud opereerimiskulud. Piletihinna tõus TS Laevade tulubaasi ei mõjuta, kuna selle võrra väheneb riigi poolt makstav teenuse dotatsioon.

TS Laevad täidab lepingut

Eesti Vabariik ja TS Laevad OÜ ning OÜ TS Shipping sõlmisid 11.12.2014 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinide teenindamiseks. Leping oli hanke tingimuste osa ja TS Laevad täidab lepingut riigi poolt kehtestatud tingimustel.

Lepinguobjektiks on avaliku liiniveo teenuse teostamine, sealhulgas sõitjate-, sõidukite ja kaubaveo korraldamine ja teostamine vedaja poolt reisiparvlaevadega Rohuküla-Heltermaa ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinidel ajavahemikus 01.10.2016 kuni 30.09.2026 ühistranspordiseaduses, halduskoostöö seaduses, haldusmenetluse seaduses, muudes õigusaktides ning Lepingus sätestatud tingimustel ja korras. Leping sõlmiti ühistranspordiseaduse § 10 lõike 1 alusel ja riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena ning vastavuses hanke dokumentidele ning Vedaja edukaks tunnistatud pakkumusele tähtajaga 10 aastat.

Leping sätestab avaliku liiniveo teenuse teostamise tingimused, samuti tasu arvestamise põhimõtted ning Vedajale sihtotstarbelise toetuse (edaspidi nimetatud ühistransporditoetus) maksmise korra.

TS Laevad ei teeni ülemäärast tulu

Eesti Vabariigi ning TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shippinguga 2014.aastal sõlmitud sõitjateveo avaliku teenindamise leping ütleb, et teenuse osutamisega ei või vedaja teenida ülemäärast kasu. Selle ärahoidmiseks on veo tellijal lepingu järgi õigus nõuda ja vedajal kohustus maksta üleliigne toetus tagasi koos intressidega. Selle punkti järgimiseks tellis Transpordiamet 2021.aastal analüüsi, et veenduda ülemäärase kasu teenimise hoidumisest. Tulemus oli ühene. 2016. aasta oktoobrist 2021. aasta oktoobrini pole TS Laevad teeninud lepingu täitmisest ülemäärast kasu.

TS Laevad OÜ ja OÜ TS Shipping poolt esitatud ühispakkumine 2014.aastal toimunud hankele oli 60 miljonit EUR-i odavam kui järgmise hankel osaleja pakkumine.

TS Laevad on äriettevõte

TS Laevad OÜ on äriühing. Äriühingu üks oluline eesmärk on kasumi teenimine. TS Laevad OÜ on hästi juhitud äriühing – kasumlik, kõrge klientide rahuloluga - soovitusindeks 2021.aastal oli 72% ning pühendunud töötajatega.

TS Laevad ei ole riigiettevõte. AS Tallinna Sadam, kelle tütarettevõte on TS Laevad OÜ, on börsil noteeritud avalik ettevõte, millel on ligi 20 tuhat aktsionäri.

Eesti Vabariik on AS Tallinna Sadam suurim aktsionär omades 67,03 % ettevõtte aktsiatest. Riigi kaalutlused AS-is Tallinna Sadam osaluse omamisel: AS-is Tallinna Sadam osaluse omamise ja valitsemise peamine eesmärk riigivara seaduse alusel on tulu saamine. Aktsionäriõiguste teostamisel lähtub riik eesmärgist: optimaalse ja stabiilse omanikutulu teenimine läbi äriühingu kasumliku ja efektiivse majandustegevuse.

Kuhu kulub piletihinna tõusust laekuv lisatulu

Suurem pileti hind vähendab maksumaksja raha eest makstava riigi dotatsiooni osa või võimaldab riigil tellida vastavatest tulude kasvust täiendavaid lisareise suursaarte vahelise liikluse teenindamiseks.

Kokkuleppele Transpordiametiga suurendatakse käesoleval aastal planeeritud piletihindade tõusuga teostatavate põhilaevade reiside mahte Virtsu-Kuivastu liinil 1100 reisi ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 212 reisi võrra. Oluline on mainida, et määruse muudatuse tulemusena ei muutu Saaremaa ja Hiiumaa ning Muhu elanike ega nende sõiduautode sooduspiletihinnad, mis jäävad samaks nagu aastal 2016.

Kuidas kujuneb tasu teenuse eest TS Laevadele

Veoteenuse tasu koosneb järgmistest komponentidest ( väljavõte lepingust):

(1) Reisitasu

Reisitasu on veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga teostatud reisi eest. Reisitasu võimaldab vedajal katta teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud. Reisitasu arvestatakse Vedajaga kokku lepitava sõidugraafiku järgsete tegelikult teostatud reiside, samuti Lepingus ettenähtud juhtudel sõidugraafikuväliselt teostatud lisareiside ja vastavalt Lepingu punktile 4 sõidugraafikusse lülitatud ohtlike veoste reiside puhul. Reisitasu suurus on määratud vastavalt punktis 1 nimetatud riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumisele Rohuküla-Heltermaa liinil 634 (kuussada kolmkümmend neli) eurot reisi kohta ja Virtsu-Kuivastu liinil 208 (kakssada kaheksa) eurot reisi kohta. Reisitasu suurust korrigeeritakse vastavalt Lepingu punkti 7 alapunktis (1) toodud valemile kütuse hinna muutuse osas kvartaalselt alates 1. oktoobrist 2014 ja tarbijahinnaindeksi muutuse osas üks kord aastas alates 2015. aastast.

(2) Periooditasu fikseeritud osa

Periooditasu fikseeritud osa on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust ning mis aja jooksul ei muutu (laevade prahitasu vmt). Periooditasu suurus on määratud vastavalt Lepingu punktis 1 sätestatud riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumusele Rohuküla-Heltermaa liinil 6 248 800 (kuus miljonit kakssada nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada) eurot aastas ja Virtsu-Kuivastu liinil 6 248 800 (kuus miljonit kakssada nelikümmend kaheksa tuhat kaheksasada) eurot aastas. Periooditasu fikseeritud osa ei korrigeerita ning see on kogu lepinguperioodi jooksul muutumatu.

(3) Periooditasu muutuv osa

Periooditasu muutuv osa on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu teostatavate reiside arvust, kuid mida ei kaeta periooditasu fikseeritud osaga. Periooditasu muutuv osa võimaldab vedajal katta kõik muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo teostamiseks ning mida vedaja ei kata Reisitasu ega Periooditasu fikseeritud osa arvel. Periooditasu suurus on määratud vastavalt riigihankel Vedaja poolt esitatud pakkumusele Rohuküla-Heltermaa liinil 3 677 000 (kolm miljonit kuussada seitsekümmend seitse tuhat) eurot aastas ja Virtsu-Kuivastu liinil 4 260 000 (neli miljonit kakssada kuuskümmend tuhat) eurot aastas. Alates 1. jaanuarist 2016 korrigeeritakse Periooditasu suurust kord aastas vastavalt punkti 7 alapunktis (2) toodud valemile.

Ministeerium maksab Vedajale vastava eelarveaasta riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt igas kalendrikuus (nimetatud ka arvestusperiood) ühistransporditoetust mahus, mis võrdub eelmisel kuul avaliku teenindamise lepingu kohaselt teostatud reiside eest arvestatud Reisitasu ja antud kuu eest arvestatud Periooditasu (1/12 aastasest Periooditasu fikseeritud ja muutuvast osast) summaga, millest on maha arvestatud eelmises kuus laekunud piletitulu (koos broneerimistasudega). Juhul kui arvestusperioodis teenitud piletitulu koos broneerimistasudega ületab vastava arvestusperioodi veoteenuse tasu, arvestatakse enamteenitud piletitulu koos broneerimistasudega järgmise arvestusperioodi ettemaksena. Ühistransporditoetust makstakse iga kuu 20. kuupäevaks või hiljemalt kümne (10) päeva jooksul alates Vedajalt eelneva perioodi aruande saamisest või selle kohta Vedajalt selgituste või täiendavate andmete saamisest.

Reisitasu ja Periooditasu muutuva osa suurust korrigeeritakse nii enne veoteenuse osutamist kui Lepingu kehtivuse ajal järgmiselt:

(1) Reisitasu korrigeeritakse kütuse hinna muutuste osas kvartaalselt alates 1. oktoobrist 2014 ja tarbijahinnaindeksi muutuse osas üks kord aastas alates 2015. aastast.

Reisitasuq = Reisitasuq-1 * (0,9 * (1+Kütuse hinna muutusq-1)+ 0,1 * (1 + THI muutusn-1)),

kus q = IV kvartal 2014 – III kvartal 2026

n = aasta 2015 - 2026

Reisitasuq on reisitasu reisi kohta, mis kehtib kvartalis q sooritatud reiside osas.

Kütuse hinna muutusq on Statistikaameti statistikal põhinev tarbijahinnaindeksis kasutatava diislikütuse hinnaindeksi protsentuaalne muutus kvartalis q võrreldes eelmise kvartaliga. Kütuse hinna muutusega korrigeeritakse reisitasu esimest korda IV kvartali 2014 reisitasu arvutamisel.

THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritakse reisitasu esimest korda 2015. aastal. Tarbijahinnaindeksi muutust võetakse arvesse vaid üks kord aastas, I kvartali reisitasu korrigeerimisel. II, III ja IV kvartali reisitasu arvestamisel (1 + THI muutusn-1) = 1.

(2) Periooditasu korrigeeritakse alates 2016. aastast üks kord aastas.

Periooditasu muutuv osan = Periooditasu muutuv osan-1 * (0,35 * PALKn-2 / PALKn-3 + 0,65 * (1 + THI muutusn-1)), kus n = aasta 2016 – 2026

Periooditasu muutuv osa n on periooditasu muutuv osa, mis kehtib aastal n osutatud veoteenuste osas.

PALKn-2 on Statistikaameti poolt hinnatud keskmine brutokuupalk veonduse ja laonduse ja tegevusalal aastal n-2. Lõplikud hinnangud avaldatakse aruandeaastale järgneva aasta juunikuus.

THI muutusn-1 on Statistikaameti poolt avaldatav lõplik hinnang aastase tarbijahinnaindeksi protsentuaalse muutuse kohta aastal n-1.

Märksõnad
Tagasi üles