K, 28.09.2022

Konkurendid hakkasid Paldiskis koos kalajahu tootma

BNS
Konkurendid hakkasid Paldiskis koos kalajahu tootma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
RETROGALERII: Räimepüük on hoos.
RETROGALERII: Räimepüük on hoos. Foto: Saare Kalur/Saarte Hääle arhiiv

Paldiskisse kolme aasta eest kalajahutehase rajanud konkurendid jõudsid üksmeelele ning alustasid püügijääkide töötlemisel ühistegevust.

2019. aastal alustas tootmisega Eesti Kalatootjate Keskühistu Paldiskisse rajatud kalajahu- ja kalaõlitehas; nüüd koostööd tegevad tehase kolm omanikku tegutsesid veel mõni aasta tagasi üksteise konkurentidena Läänemere kalapüügil ning kala töötlemisel, kirjutab maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna valdkonnajuht Eduard Koitmaa.

Koitmaa selgitas ministeeriumi blogis, et kolm tootjaorganisatsiooni – Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu – puutusid pidevalt kokku väheväärtusliku kala püüdmisega ja töötlemisjääkidega, millele oli keeruline leida turgu. Sellest selguski vajadus ühtse lahenduse järgi, mis aitaks töötlemisjääkide ja väheväärtusliku kalaga midagi teha.

«Kala on kiiresti riknev kaup ning püüdjal on oluline leida sadamas toormele sobiva hinnaga ostja. Kui seda ei õnnestu teha, tuleb leppida turuolukorraga, mis mõnikord võib tähendada väiksemat kasumit, ning ei ole harvad ka juhtumid, kus püügiretk võib lõppeda kahjumiga. Sellest tulenevalt seati eelmisel kümnendil strateegiliseks eesmärgiks, et kalapüüdjatel peab tekkima võime kalaga turul ise kaubelda, mis eeldab esmatöötlemise ja säilitamistingimuste olemasolu. Tänu sellele on võimalik tagada kõrgem müügihind ja kalandussektori majandusmudel ei pea põhinema pelgalt odava tooraine pakkumisel,» kirjeldas Koitmaa.

Eesti kalanduspoliitika raames seatud strateegia elluviimiseks soodustati Koitmaa sõnul tootjaorganisatsioonide loomist ning riik andis võimaluse taotleda investeeringutoetust uute külmhoonete rajamiseks, mis võimaldas kala esmatöödelda ja säilitada. Alternatiivide puudumine pani kalapüüdjaid koostööd tegema ning ettevõtjad hakkasid tootjaorganisatsioonide arengusse rohkem panustama.

Praeguseks on kilu- ja räimepüügiks moodustatud kolm tootjaorganisatsiooni, mis püüavad välja ligi 95 protsenti kogu Eesti kilu ja räime püügikvoodist. Kalapüüdjatele oli igapäevaseks muutunud väheväärtusliku kala sattumine püügivahenditesse ja tekkisid töötlemisjäägid, millele oli raske leida sobivat turgu. Kogused, mis ettevõtjatel tekkisid, olid märkimisväärsed ning ajapikku hakati mõistma, et üksteisega konkureerimine ei paku soovitud lahendust mitte kellelegi.

Nii otsustasidki kolm ühistut uua uue katusorganisatsiooni, Eesti Kalatootjate Keskühistu, et leida parem lahendus tekkivate jäätmete ja väheväärtusliku kala kasutamiseks. 2018. aastal valmis Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 raha toel Paldiskis keskühistu uus kalajahu- ja kalaõlitehas ning 2019. aastal alustati tootmisega, kirjeldas Koitmaa, lisades, et tänu kalajahu ja kalaõli pikemale säilivusele on võimalik leida turgudelt ka inimtoiduks sobimatust toormest valmistatud toodetele ostjad.

«Nüüdseks töötab kalakomponenditehas pidevalt augustist kuni juuni keskpaigani, mil merel käib aktiivsem kalapüük. Ettevõtjate omavaheline konkurents on muutunud ühistegevuseks ning tehases valmistatakse väheväärtuslikust kilust ja räimest ning nende töötlemisjääkidest kalajahu ja kalaõli. Kalakomponenditehas suudab töödelda ööpäevas 250–300 tonni kilu ja räime ning nende töötlemisjääke. Tehas toodab aastas 6000 tonni kalajahu ning ligi 2500 tonni kalaõli, mis moodustab Euroopas toodetud kalajahust 1 prosenti ja kalaõlist 1,6 prosenti,» märkis kalamajandusosakonna valdkonnajuht.

Kalakomponentide tehas on Koitmaa sõnul võimaldanud kalapüüdjatel kogu tootmisahelas vertikaalselt integreeruda – toorainet suudetakse efektiivselt püüda ja töödelda, selle ladustamiseks on olemas piisav võimekus ning turustamist koordineeritakse ühiselt.

Märksõnad
Tagasi üles