Väikesaarte mure: suvel jääb iga laev liiga väikseks, talvel liiga suureks

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Kõige probleemsem väikesaare ühenduslaev: Runö on sageli remondis, kuna liiga väikese võimsusega peamasinad ei pea pidevale täislastiga sõitmisele vastu.
Kõige probleemsem väikesaare ühenduslaev: Runö on sageli remondis, kuna liiga väikese võimsusega peamasinad ei pea pidevale täislastiga sõitmisele vastu. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Transpordiamet esitles eile majandus- ja kommuni­kat­siooniministeeriumis (MKM) koosTaltechi mereakadeemiaga tehtud väikesaarte transpordiühenduste uuringut. Analüüs, mille tulemusi on väikesaarte elanikud ja külastajad pikisilmi oodanud, ei andnud siiski konkreetseid vastuseid, mida ja millal saarte mandriühendustes täpselt muutma hakatakse, vaid püstitas pigem järgmised teemad, mida tuleb edasi uurida. MKM meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles uuringutulemusi esitledes, et riik küll taotleb saarte mandriühenduseks lisatoetust ja täiendavat rahastust, kuid kiiret ja lihtsat lahendust ei ole.

«Pingutame, et kõigi huvid saaks rahuldatud. Riigi vaates oleks kõige mõistlikum lahendus teha lepingud sellise vedajaga, kes suudab ühenduse korraldamisele paindlikult läheneda. Riigil ei ole loogiline hakata midagi tegema eelarveväliselt, nagu oleks eraettevõtete lähenemine,» selgitas Läänerand ja lisas, et eelarves ei ole praegu väikesaarte ühenduse dotatsioone tõstetud. Kuna palgad ja kütusehinnad on viimaste aastatega märkimisväärselt kasvanud, paneb see vedajad tugeva surve alla – veohind on hankega paika pandud, kuid kulud kasvavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles