Poola avas laevakanali läbi Visla sääre, et vältida Kaliningradi veeteed
19. september 2022, 10:09
Uus laevatee ühendab Visla laguuni Läänemerega ning võimaldab väljuda Poola siseveeteedelt merele ilma Venemaale kuuluva Kaliningradi mereväravat Baltiiski sadamat läbimata.
Jõgedest ja kanalitest koosnev siseveeteede võrgustik moodustab olulise osa Poola transpordisüsteemist. Visla laguuni äärsed piirkonnad ning tööstuslinn Elblag on kanalite kaudu küll ühendatud Gdanski sadamaga, kuid see marsruut Läänemerele oli palju pikem ja kulukam kui väljumine läbi Visla laguuni Venemaale kuuluva osa ja Baltiiski sadama.
Otsuse rajada kanal oma riigi territooriumile Skowronkisse tegi Poola valitsus juba 2018. aastal, kuna Kaliningradi võimudel oli tavaks Poola laevade liikumist oma suva järgi piirata või määrata Baltiiski sadama läbimiseks ebasobivaid tingimusi, näiteks lubada seda ainult teatud kuupäevadel või kellaaegadel.
Skowronki kanali avamine ajastati samale kuupäevale, kui Venemaa 83 aastat tagasi Poolat ründas ning avapidustustest kujunes ulatuslik poliitiline demonstratsioon, millest võtsid osa ka Poola mereväe eriüksused. Kanali avamisel esines ka Poola president Andrzej Duda.
«Täna me tõestame jälle, et Poola on tõsiseltvõetav riik. Keegi ei suuda meid selliste initsiatiivide ellu viimisel peatada, me viime lõpule, mille oleme kord alustanud,» vahendas Reuters Poola võimupartei liidri Jaroslaw Kaczynski sõnu kanali avamisel.
2019. aastal kuulutas Poola merendusminister Marek Grobarczyk, et kanali ehitamise esimene ja peamine põhjus on oht idast. «See pole ainult Poola, vaid ka Euroopa Liidu ja NATO piir, mida me päriselt ei suuda kontrollida, kuna laevad saavad Visla laguuni siseneda ainult Venemaa loal,» ütles minister toona.
Pisut üle 1,5 kilomeetrise kanali rajamine läks maksma ligikaudu 460 miljonit eurot ning kanali ehituse käigus süvendati osaliselt ka Visla laguuni veeteid. Piki Visla säärt kulgeva autotee tarbeks ehitati üle kanali sild.
Keskkonnakaitsjad protestisid ehituse vastu häälekalt, kuna kanal kaevati läbi Läänemere lõunaosale iseloomuliku kõrge metsase liivadüüni ning aktivistide sõnul kahjustab see Visla laguuni ökosüsteemi.