R, 9.12.2022

Eesti sadamate kaubamahud on langenud 17 protsenti

BNS
Eesti sadamate kaubamahud on langenud 17 protsenti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sillamäe sadam.
Sillamäe sadam. Foto: Meelis Meilbaum

Statistikaameti teatel olid Eesti sadamate kaubamahud tänavu teises kvartalis 4 protsenti väiksemad kui esimeses kvartalis ehk aastaga on kaubamahud langenud 17 protsenti.

«Languse põhjustas peamiselt keemiatööstuse toodete, sealhulgas lämmastikväetise transiidi järsk langus Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu. Kauba lossimine laevadelt kasvas aastaga 9 protsenti,» ütles statistikaameti analüütik Anu Ainsaar pressiteates.

Teise kvartali jooksul Eesti sadamaid läbinud kaubavoo maht oli statistikaameti andmetel 8,7 miljonit tonni, millest 4,8 miljonit tonni kaupa lastiti laevadele. Lastitud kaubast moodustas transiitkaup omakorda 46 protsenti. Laevadelt lossitud 3,9 miljonist tonnist kaubast oli transiitkaupa 40 protsenti.

Ainsaare sõnul lastiti veel aasta esimeses kvartalis Eesti sadamais laevadele 1,17 miljonit tonni kemikaale, sealhulgas väetist, mis olid Eestit vaid läbimas. Aprillist juunini lastiti aga vaid 119 000 tonni kemikaale transiitkaubana, mis teeb kvartaalseks languseks 90 protsenti. «Muuga sadamasse on samas sanktsioonide tõttu kinni jäänud 80 000 tonni transiitväetist, plahvatusohtlikuks hinnatakse sellest 12 000 tonni. Kui võrrelda, siis mullu teises kvartalis lastiti keemiatööstuse toodangut laevadele 2,2 miljonit tonni,» osutas analüütik.

Peamine sadamate kaudu liikuv kaup on ameti teatel jätkuvalt rafineeritud naftatooted, mis moodustasid 3,4 miljoni tonniga 39 protsenti laevadele laaditud kauba kaalust. Teises kvartalis oli 95 protsenti Eesti sadamates liikunud naftatoodete mahust transiitkaup. Sadamais lastiti 1,8 miljonit tonni naftatooteid ja lossiti 1,6 miljonit tonni.

Laevade saabumist välissadamatest registreeriti 2616 korral. Neist 85 protsendil kordadest oli saabuvaks laevaks segalastilaev, mille alla kuuluvad ka reisi-veeremilaevad. Vedellastilaevade saabumisi oli 7 protsenti ehk 186. «Meie sadamatesse saabus ajavahemikus aprillist juunini vaid seitse Venemaa lipu all sõitvat laeva, mida on 10 korda vähem kui esimeses kvartalis, kui neid oli 73,» märkis Ainsaar.

Reisijad tegid teise kvartali jooksul läbi Eesti sadamate 1,93 miljonit rahvusvahelist sõitu, millest 90 protsenti ehk 1,73 miljonit sõitu tehti Soome suunal. «Reisijate mahus on eriti Soome suunal märgata taastumist piirangute perioodist – tänavu tegid reisijad aprillist juunini kolm korda rohkem sõite Soome ja Eesti vahel kui mullu samal perioodil. Siiski oli Soome vahet reisimiste arv tänavu 27 protsenti väiksem kui enne pandeemiat 2019. aasta teises kvartalis,» nentis analüütik.

Muude riikide sihtidel sõitmisest 91 protsenti moodustasid Rootsi sihil sõitjad. Nende arv on aastaga kasvanud neli korda, ent jääb pandeemiaeelsele 45-protsendisele reisijatevoole alla.

Märksõnad
Tagasi üles