R, 9.12.2022

Talgulised kõrvaldasid vana paisuvare ja hävitasid kobraste ehitustöö

Talgulised kõrvaldasid vana paisuvare ja hävitasid kobraste ehitustöö
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Talgulised vabastasid kaks Harjumaa jõge kalde liikumist takistavatest paisudest
Talgulised vabastasid kaks Harjumaa jõge kalde liikumist takistavatest paisudest Foto: Keskkonnaministeerium

Talgulised eemaldasid Harjumaal Vasalemma jõel asunud vana paisuvare ja Vääna jõel kopratammi, tehes sellega vabaks kalade rändetee.

Pärast paisude eemaldamist kallati nii Vääna kui Vasalemma jõgedesse looduslikku kruusa, et tekitada nii lõheliste koelmualasid.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandbergi sõnul on Eestis üle tuhande inimeste tehtud paisu, kobraste omi kordades rohkem.

«Kõik need on takistuseks kaladele, kes ei saa vabalt jõge mööda rännata. Paisude kahju on suuremgi – need mõjutavad kogu jõe ökosüsteemi,» ütles Sandberg. Ta lisas, et talgute korras saab hea meeskonnaga eemaldada ka esmapilgul võimatu ülesandena näivaid takistusi.

Talgutel osalesid vabatahtlikud kalakaitsjad ning töötajad RMK-st ja sealsest Põlula kalakasvandusest, keskkonnaministeeriumist, keskkonnaametist, Lääne-Harju vallast, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Maaülikoolist.

  • Eesti rohkem kui tuhandest teadaolevast paisust 75 protsenti on kaladele ületamatud, 40 protsenti aga mõjutavad oluliselt kalastikku.
  • Eesti suurim likvideeritud pais oli Pärnu jõel Sindis, mis lammutati lõplikult 2020. aastal. Uuringud näitavad, et rändekalad on taastatud jõelõigu omaks võtnud ja kärestikuline jõgi on tunnustust leidnud muuhulgas ka süstasportlaste seas.
  • Alates 2020. aastast tegeleb Eestis paisude eemaldamisega RMK. Kogu Vasalemma jõe avamine kalade rändeks on üks RMK lähiaastate prioriteete.
Märksõnad
Tagasi üles