R, 9.12.2022

Roheinnovatsioon merel kasutab ära ka lainete ja hoovuste energia

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Roheinnovatsioon merel kasutab ära ka lainete ja hoovuste energia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Merenduskonverentsi arutelupaneelist osavõtjad, vasakult Ülo Eero, Sven Sester, Reili Rand, Rene Kokk, Taavi Aas, Ele Reiljan, Kaupo Läänerand.
Merenduskonverentsi arutelupaneelist osavõtjad, vasakult Ülo Eero, Sven Sester, Reili Rand, Rene Kokk, Taavi Aas, Ele Reiljan, Kaupo Läänerand. Foto: Oleg Hartsenko
  • Vähem kui 30 aastaga tuleb laevad viia üle taastuvenergiale või väikese süsinikujalajäljega kütusele
  • Roheinnovatsioon hõlmab ka avamereenergeetikat ja vesiviljelust.
  • Eesti potentsiaal on maksimaalne osalus Läänemere avameretuuleparkide rajamisel ja teenindamisel.

Septembri lõpus Tallinnas toimunud 18. rahvusvaheline merenduskonverents keskendus roheinnovatsiooni teemadele merenduses. Osalenud eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud jäid rohepöörde võimalikkuse ja efektiivsuse asjus Eesti jaoks eriarvamustele.

Eesti Laevaomanike Liidu presidendi Vahur Ausmehe sõnul on rohepööre ja innovatsioon saanud merenduses igapäevasteks mõisteteks. «Teame, et Maa vajab päästmist, et merendus oma efektiivsuse, automatiseerituse ja suhteliselt madala saastetasemega on juba üks rohelisemaid ja innovaatilisemaid transpordiliike. Kas peaksime olema rahul saavutatuga? Jah, kuid ootused rohelisuse osas ühiskonnas ja planeedil Maa kasvavad ning üha rohkem näeme merendusinimeste seas ärevust, kas meie praegused võimalused, teadmised, oskused ja suhtumised on ikka need, mis aitaksid merendusel areneda kõrgendatud ootustele vastavaks keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks transpordiliigiks,» ütles Ausmees konverentsi avakõnes.

Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri hinnangul tähendab roheinnovatsioon merenduses palju enamat kui emissioonide vähendamine ja tulevikutehnoloogiad. «Võtmeteguriks saab olema uute teadmiste ja oskuste laialdane kasutuselevõtt, milleta on võimatu tagada roheinnovatsiooni jätkusuutlikkus. Vähem tähtis ei ole seejuures sektori ohutus, turvalisus, julgeolek ja ka uudsed ärimudelid. Kõik see tähendab meeletus koguses uusi väljakutseid nii ettevõtetele, ülikoolidele kui ka avalikule sektorile. Kui soovime võitjate poolel olla, on meil viimane aeg tegutseda – kiirelt, kuid läbimõeldult,» ütles Leiger.

Praktikas on olukord kehvem

Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi meretranspordi ja logistika üksuse juhi Annika Krooni sõnul eeldas 2019. aastal püstitatud «Fit for 55» suur eesmärk, et 2030. aastaks tuleb Euroopas kasvuhoonegaaside emiteerimist vähendada 55 protsendi võrra ning 2050. aastaks saavutada kliimaneutraalsus. Merenduses tähendab see nõue, et vähem kui kolmekümne aastaga tuleb saavutada kõigi laevade üleviimine taastuvenergiale või väikese süsinikujalajäljega kütustele. Vahepeal on maailma aga tabanud üleilmse tervisekriisi tagajärjel vallandunud kaos logistikas ning Venemaa sõjast Ukrainas põhjustatud energiakriis.

Enne koroonat vastu võetud rohepöördepoliitika Green Deal on kriisiolukorras osutunud loodetust palju jõuetumaks. Praegu kasutab 99 protsenti maailma laevastikust endiselt fossiilseid kütuseid ning kuigi pressiteadetes kuulutavad maailma suured laevandusettevõtted roheinnovatsioonist ja kliimaneutraalsete kütuste otsingutest, ei ole ükski nn rohelisest kütusest laiemasse kasutusse jõudnud.

Vesinik, ammoniaak, metanool, biometaan, taimsed õlid ja teised innovaatilised energiakandjad, millega naftamootoreid asendada, on ikka katsetamise staadiumis ning tegelikkuses on laevafirmade tellitavad uued järjest suuremad laevad endiselt diiselmootoritega, millel on parimal juhul LNG kasutamise võimalus. Hetkeseis maailma energiaturul on LNG hinna aga nii kõrgeks viinud, et Läänemerel selle järele nõudlust ei ole ning Infortari tellimusel ehitatud uus LNG-punkerlaev Optimus on prahitud teadmata ajaks Hollandisse. Maailmameredel puudub ka alternatiivsete kütuste jaotusvõrgustik ehk laevadel pole kohti, kus võimalikke keskkonnasõbralikke energiakandjaid punkerdada.

Avameretuulepargid ja vesiviljelus

Merenduskonverentsil esinenud sotsiaaldemokraat Reili Rand tõi esile, et roheinnovatsioon merel hõlmab endas ka avamereenergeetikat ehk peamiselt tuuleparke, aga ka lainete ja hoovuste energia kasutamist ning vesiviljelust, näiteks kala-, karbi- ja vetikakasvatust.

Reili Rand merenduskonverentsil
Reili Rand merenduskonverentsil Foto: Oleg Hartsenko

«Üks 1000-megavatine park ehk 65 tuulikut tooks Eestile lisaväärtust 1 miljardi euro ulatuses, mis on 2,5 protsenti SKTst. See annaks ka ressurssi ka innovatsiooniks. Mere kasutamine toidu tootmisel vesiviljeluses tähendab sadamate ning eriti väike- ja ühendussadamate võrgustiku arendamist,» rääkis Rand. Avameremajanduse asutamine looks sadamate ümbrusse innovaatilise keskkonna, mis omakorda suurendaks investeeringud arendusse.

EKRE endine keskkonnaminister Rene Kokk ütles, et vesinikukütusele üleminek peab olema riigi konkreetne otsus. «Näiteks kui suursaartevaheline laevaliiklus läheks vesiniku peale, annaks see Eesti arengule järgmiseks kümneks aastaks selge suuna.»

Ülo Eero merenduskonverentsil
Ülo Eero merenduskonverentsil Foto: Oleg Hartsenko

TS Shippingu juhatuse esimees Ülo Eero märkis, et Eesti suurim potentsiaal merenduse roheinnovatsiooni valdkonnas võiks olla mitte niivõrd uute kütuseliikide arendamine laevade jõuseadmetele, kuivõrd pigem maksimaalne osalus Läänemere avameretuuleparkide rajamisel ja hilisemal teenindamisel. «Suurte rahvusvaheliste avamere arendusprojektide puhul tuleb kehtestada nõue, et suurtes arendustes kasutataks ka kohalikke laevu, töötajaid, kompetentsi.» Tema sõnul annaks see pikemaks ajaks tööd ja tulu Eesti sadamatele, laevaehitajatele, meretöötajatele ja tehnikutele, logistikaettevõtetele, koolitusasutustele ning koguni turismifirmadele, sest laevakruiisid avameretuulikute juurde on mujal tuuleparkides osutunud populaarseks atraktsiooniks.

Pärsib tööjõu ja kompetentsi puudus

Eero rääkis, et koostades TS Shippingu arenguvisiooni avameretuuleparkide ülesande vastu võtmiseks, tuvastati 76 eriala, mille spetsialiste uues avameremajanduses vaja läheb, kuid mille ettevalmistus on Eestis nõrk või pole seda praegu üldse. Samas palgad on selles sektoris ülikõrged, ulatudes 20 000 euroni kuus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand rõhutas, et merenduserialasid õpetavatel ülikoolidel on vaja muudatuste ellu viimiseks merendussektorilt konkreetset tellimust. Mereakadeemia direktor Roomet Leiger lisas, et spetsialiste on puudu mitte ainult merenduses, vaid kõigis sektorites, kuid teadmismahukate mereerialade spetsialistide koolitamise sisu ja mahu peab kokku leppima ka hilisemate tööandjatega.

Merenduslubadused jõuavad valimiskampaaniasse

Sven Sester merenduskonverentsil
Sven Sester merenduskonverentsil Foto: Oleg Hartsenko

Merenduskonverentsil toimunud erakondade esindajate ja ametnike roheinnovatsiooni diskussioonil tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi merenduse asekantsler Kaupo Läänerand, et mitu olulist merendusteemat on praegu kehtivas koalitsioonileppes sees: «Reisilaevanduse toetusmeede, veeteetasu vähendamine, multifunktsionaalsete töölaevade ehitamine ning riigilaevastiku loomine.»

Riigi roll peab suurenema

Riigikogu liige Sven Sester ütles, et riigi roll merenduse arenduses on tähtis ning peaks edaspidi veelgi suurenema. Ta rõhutas, et merendusega seotud punktid on kehtivasse koalitsioonilepingusse jõudnud eelkõige Isamaa algatusel.

«Tundub, et igal aastal saavad parteid järjest rohkem aru, et merendusele tuleb tähelepanu pöörata,» rääkis Sester.

Taavi Aas Keskerakonnast ütles, et kui Eesti suudab meretuuleparkidega tegelema hakata, on see juba päris hea saavutus. Laevade Eesti lipu alla toomine pole tema hinnangul veel õnnestunud, kuid sellega tuleb jätkata. Seni on lisandunud viis laeva suurusega üle 500 GT ja üle 15 laeva suurusega alla 500 GT.

«Betoonking Eesti merenduse jala küljes on Reformierakond, sellepärast neid siin (konverentsil – toim) ei olegi, et nad ei julgenud tulla,» rääkis Aas ning tõi näiteks, et uue riigieelarve strateegiast tõmmati maha uus jäämurdja, mida Eestil oleks aga väga vaja.

Äraootaval seisukohal

«Õhinapõhine energiapoliitika meid edasi ei vii, Saksamaa on selle kohta hea näide. Tuleviku laevakütust meil veel olemas ei ole. Ka Saaremaa uus parvlaev oleks meil olemas, kui poleks olnud rohepööret ja diskussiooni, mis kütusega see laev peaks sõitma. Nüüd on selleks algatatud uus projekt, aga rohepööre on toonud omajagu segadust,» kirjeldas Aas.

«See, kuhu tahetakse jõuda 2050. aastaks, läheks reederitele maksma Euroopas 90 miljardit eurot, bürokraatiale kulub 500 miljonit eurot, sadamatele 6 miljardit eurot. Selle raha peab ettevõtlus investeerima,» rääkis Sester, kes ütles, et ta ei ole rohepöörde vastane, aga peab vaatama, kas see kõik on võimalik ja kui palju see ühiskonnale maksma läheb.

Märksõnad
Tagasi üles