Roheinnovatsioon merel kasutab ära ka lainete ja hoovuste energia

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Merenduskonverentsi arutelupaneelist osavõtjad, vasakult Ülo Eero, Sven Sester, Reili Rand, Rene Kokk, Taavi Aas, Ele Reiljan, Kaupo Läänerand.
Merenduskonverentsi arutelupaneelist osavõtjad, vasakult Ülo Eero, Sven Sester, Reili Rand, Rene Kokk, Taavi Aas, Ele Reiljan, Kaupo Läänerand. Foto: Oleg Hartsenko

Septembri lõpus Tallinnas toimunud 18. rahvusvaheline merenduskonverents keskendus roheinnovatsiooni teemadele merenduses. Osalenud eksperdid, ettevõtjad ja poliitikud jäid rohepöörde võimalikkuse ja efektiivsuse asjus Eesti jaoks eriarvamustele.

Eesti Laevaomanike Liidu presidendi Vahur Ausmehe sõnul on rohepööre ja innovatsioon saanud merenduses igapäevasteks mõisteteks. «Teame, et Maa vajab päästmist, et merendus oma efektiivsuse, automatiseerituse ja suhteliselt madala saastetasemega on juba üks rohelisemaid ja innovaatilisemaid transpordiliike. Kas peaksime olema rahul saavutatuga? Jah, kuid ootused rohelisuse osas ühiskonnas ja planeedil Maa kasvavad ning üha rohkem näeme merendusinimeste seas ärevust, kas meie praegused võimalused, teadmised, oskused ja suhtumised on ikka need, mis aitaksid merendusel areneda kõrgendatud ootustele vastavaks keskkonnasäästlikumaks ja kestlikumaks transpordiliigiks,» ütles Ausmees konverentsi avakõnes.

Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri hinnangul tähendab roheinnovatsioon merenduses palju enamat kui emissioonide vähendamine ja tulevikutehnoloogiad. «Võtmeteguriks saab olema uute teadmiste ja oskuste laialdane kasutuselevõtt, milleta on võimatu tagada roheinnovatsiooni jätkusuutlikkus. Vähem tähtis ei ole seejuures sektori ohutus, turvalisus, julgeolek ja ka uudsed ärimudelid. Kõik see tähendab meeletus koguses uusi väljakutseid nii ettevõtetele, ülikoolidele kui ka avalikule sektorile. Kui soovime võitjate poolel olla, on meil viimane aeg tegutseda – kiirelt, kuid läbimõeldult,» ütles Leiger.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles