R, 9.12.2022

Riigilaevastik alustas peadirektori ja käivitusmeeskonna värbamist

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Riigilaevastik alustas peadirektori ja käivitusmeeskonna värbamist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Riigilaevastikku üle antav transpordiameti mitmeotstarbeline töölaev EVA 316 on tegutsenud Pärnu lahel ka jäämurdjana.
Riigilaevastikku üle antav transpordiameti mitmeotstarbeline töölaev EVA 316 on tegutsenud Pärnu lahel ka jäämurdjana. Foto: Jaano Martin Ots
  • 200 töötajaga superasutus hakkab haldama ligi 300 laeva ja paati.
  • Superasutus võtab enda kanda praegu mitme ministeeriumi vahel jagatud ülesanded.
  • Riigilaevastiku koosseisu arvatakse ka saarte vahet sõitvad parvlaevad.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalasse loodav riigilaevastik võtab üle kõik Eesti riigi veesõidukid alates päästeameti kummipaatidest kuni lootsikaatrite, jäämurdjate ja multifunktsionaalsete laevade ning tulevikus ka reisiparvlaevadeni.

Ametnikud, kel vaja merele pääseda, hakkavad laevateenust saama vastavalt vajadusele ning neile tagatakse arendatud, hooldatud ja vajadusel ka mehitatud veesõidukid. Kokku hakkab riigilaevastik haldama ligi 300 veesõidukit, asutuses saab olema üle 200 töötaja: laevameeskonnad, merelootsid, navigatsioonimärgistuse töötajad, tehnilised ja muud kaldastruktuuri töötajad.

MKM meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand kinnitas, et otsused riigi mereliste ülesannete täitmiseks vajaliku ühtse riigilaevastiku moodustamiseks on tehtud.

«Riigilaevastik sai eelarvest käivitusrahaks seitse miljonit eurot, iga-aastane vajadus on 20,5 miljonit. Tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks on olemas ja 2023. aasta 1. jaanuarist peab ettevalmistav käivitusmeeskond tööl olema. Reaalne teenuste osutamine peaks algama 1. juulist,» rääkis Läänerand. Teisipäeval alustas MKM personaliotsingut kuue riigilaevastiku võtmefiguuri värbamiseks: peadirektor, kvaliteedijuht, peajurist, personalijuht, planeerimise ja tehnilise halduse direktor ning finantsjuht. Konsolideeritavate asutuste töötajad viiakse riigilaevastikku üle 2023. aasta esimese kvartali jooksul ning aprillis alustatakse värbamist ülejäänud kohtadele.

Ühendatakse ka sadamate ja meremärkide korrashoid

Loodava riigilaevastiku põhivarasse antakse peale veesõidukite ja tehnika üle ka Eesti Lootsi baas Miidurannas, Hundipea ja Rohuneeme sadam ning Rohuküla ja Emajõe sadama transpordiametile kuuluvad osad. Riigilaevastik hakkab tegelema ka navigatsioonimärgistusega. Vaid tuletornide massiivsed arendused jäävad transpordiametisse; poide, toodrite, väiksemate meremärkide ja tulepaakide haldus aga läheb üle riigilaevastikule. Jäämurdevõimekust hakkab riigilaevastik pakkuma Liivi ja Soome lahel, koordinaatoriks ja vastutjaks jääb aga transpordiamet.

Eesti kõige moodsam jäämurdja, üheksa-aastase hankelepinguga riigile teenust osutav Botnica kuulub börsiettevõtte Tallinna Sadam tütarettevõttele TS Shipping ning seda riigilaevastikuga ei liideta. Majandusministeeriumi hinnangul saab olema suur poliitilist toetust vajav väljakutse leida tulevikus rahastus nüüdisaaegsele jäämurdjale, mis vahetaks välja jäämurdja Tarmo.

Laevastik koondab riigi ülesanded merel

Asekantsleri sõnul on selline ulatuslik riigireform vajalik, kuna seni on riigi ülesannete täitmine merel jagatud mitme ministeeriumi vahel.

«Riigil on küll sadade miljonite eurode eest laevu, aga polnud kaugelevaatavat plaani, arusaama järgmise 20 ja enama aasta arengust,» rääkis Läänerand, kes on riigilaevastiku loomist juhtinud asekantsleri ametikohale asumisest 2021. aasta kevadel. Eesti merealal käiva laevaliikluse, majandus- ja hobitegevuse haldus- ja järelevalveametid ning teadus- ja õppeasutused on seni oma veesõidukite majandamise, arendamise ja hankimisega ise tegelenud. Lääneranna sõnul ei ole see aga efektiivne ei veesõidukite kasutusprotsentide, ristkasutuse ega ka mehitamise ja hoolduse mõttes. Saavutamata jääb mastaabiefekt ning eriala professionaalide värbamiseks pole killustatult raha, samuti on keeruline rakendada innovatiivseid ja rohelahendusi.

Riigilaevastikku koondatakse politsei- ja piirivalveameti (PPA), transpordiameti, päästeameti, keskkonnaameti ja Eesti Lootsi veesõidukid. Asutuse ülesandeks saab üleriigilise laevastiku planeerimine ja arendus, tehniline haldus ja meeskondade juhtimine, aga ka lootsiteenused, navigatsioonimärgistuse haldus ja jäämurdetööd. Ristkasutussüsteemi, kuidas täpselt hakkab käima laevade kasutusse andmine neid vajavate ametite ja asutuste töötajatele, peab välja töötama praegu otsitav tippjuhtkond.

Kui muud alused komplekteeritakse riigilaevastiku meeskondadega, siis korrakaitseülesandeid riigilaevastikule ei anta ning keskkonnaamet ja PPA mehitavad oma laevad ka edaspidi ise, riigilaevastik pakub vaid tehnilise halduse ja arendamise teenust.

Eraldi laevastikuna jääb tegutsema ka kaitseväe merevägi, millega liidetakse neli PPA suuremat laeva: Kindral Kurvits, Pikker, Valve ja Raju. Koos PPA laevadega läheb mereväe kätte ka merepiiri valvamine ning nende laevade meeskonnad hakkavad koosnema sõjaväelastest.

Esimest korda võttis Eesti valitsus riigi laevastike liitmise käsile 1997. aastal, kui loodi ministrite komisjon. Toonase kaitseministri Andrus Ööveli juhtimisel asusid riigilaevastikku moodustama siseminister Robert Lepikson, keskkonnaminister Villu Reiljan ning justiitsminister Paul Varul. Teede- ja sideministrina aastatel 1997–1998 komisjoni kuulunud Raivo Vare ütles, et tookord takerdus riigilaevastiku loomine ametkondliku võitluse taha.

Väikesaarte liinivedajad ootavad infot

Tõnis Rihvk, Tuule Liinid OÜ juhatuse liige.
Tõnis Rihvk, Tuule Liinid OÜ juhatuse liige. Foto: Gunnar Siiner

Riigilaevastikku on plaanis üle viia ka riigile kuuluvad väikesaarte Kihnu, Ruhnu, Vormsi, Abruka, Prangli ja Piirissaare ning Saaremaa-Hiiumaa vahelise Soela-Triigi liini parvlaevad, kuid liinide käitamine jätkub vastavalt lepingule ning sellega riigilaevastik tegelema ei hakka. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul saab parvlaevade moderniseerimine, rohetehnoloogiale üleviimine või laevade väljavahetamine tulevikus olema samuti riigilaevastiku ülesanne.

Praegu transpordiametile kuuluvate parvlaevadega liiniveoteenust pakkuvatele vedajatele ei ole riigilaevastiku moodustamisega kaasnevate muudatuste kohta veel infot jagatud. Ruhnu ja Prangli laevaliine teenindava osaühingu Tuule Liinid juhatuse liige Tõnis Rihvk ütles, et paari kuu eest küll küsis transpordiameti esindaja, kuidas neil laevade haldamine on korraldatud, kuid juhiseid ega lepingu muutmise ettepanekuid seoses laevade üleviimisega riigilaevastikku ei ole temani jõudnud. Kuna riigi laevad on väga eripalgelised, läheb tema hinnangul muudatustega päris kiireks.

«Meil on leping neljaks aastaks. Eeldan, et midagi olulist ei muutu. Lepingupartneri nime ehk laevaomaniku vahetamine oleks formaalsus. Me oleme võtnud kohustuse laev korras hoida ja teenust osutada. Ei kujuta ette, et peaksin laeva haldamise ja hoolduse ära andma, aga mulle jääks vastutus, et laev on korras, väljub ettenähtud ajal ja pileti ostnud reisijad õigel ajal kohale jõuavad,» rääkis Rihvk.

Ka mitmel liinil tegutsev aktsiaselts Kihnu Veeteed pole riigilaevastiku moodustamisega kaasnevatest muutustest infot saanud ning ettevõtet ei ole selleteemalistesse läbirääkimistesse veel kaasatud, ütles firma juht Andres Laasma.

«Tsivilistid olid ühendlaevastikuga nõus, aga piirivalvel ja mereväel olid täiesti oma huvid. Piirivalve tahtis arendada Süsta sadamat ja kaitseministeerium Miinisadamat. Laevastiku ülalpidamine on väga kallis ja väikesel riigil ei olegi muid võimalusi, meeldib see meile või ei. Et laevastike ühendamine annab kokkuhoidu ja tõstab efektiivsust, oli selge juba 24 aastat tagasi,» meenutas Vare.

Läänerand rõhutas, et kvaliteet, tõhusus ja säästlikkus on riigilaevastiku moodustamisel olulised eesmärgid praegugi. «Näiteks Saaremaal Roomassaares on riigil praegu neli veesõidukit, mis suure osa ajast seisavad sadamas, aga piisaks kolmest. Kokkuhoiu saavutaksime nii püsikulude kui ka tulevaste investeeringute arvelt, suurendades olemasolevate laevade kasutusprotsenti.»

Uus asutus hangib ka uued laevad

MKM taotles riigieelarvest kahe 40-meetrise multifunktsionaalse töölaeva hankimist. Uued, keskkonnasõbralikumad laevad vahetavad välja praegused töölaevad Salme ja Sektor. Lisaks navigatsioonimärkide paigaldamisele ja hooldusele peab uusi laevu saama kasutada ka merel tehtavatel teadustöödel ja allveetöödel, samuti reostustõrjes ning merepäästes.

«Kui töölaeva hankimine saab valitsuse kinnituse, hakkab riigilaevastik seda projekti 1. juulist vedama, ka viienda parvlaeva projektijuhid liiguvad riigilaevastiku koosseisu ning uue jäärmurdja tellimise puhul oleks riigilaevastik selle hankija. Töölaevade kontseptsiooni veel ei ole, kuid visioon on. Elektriliste asimuutkäituritega laevade elekter toodetakse biometaanil töötavates jõuseadmetes, mida saab toetada roheelektri ja vesinikuga. Ootame Euroopa Komisjonist taastekava raha kasutamise lõplikku otsust; kui see tuleb, võtame tööle projektijuhi,» rääkis asekantsler.

Uute laevade vastu on juba huvi tundnud keskkonna-, haridus- ja maaeluministeerium, aga ka reostustõrje ning merepäästega tegelevad ametid. Üks selline laev võib praeguste hindade juures maksma minna paarkümnend miljonit eurot.

Märksõnad
Tagasi üles