R, 9.12.2022

Venemaalt pääsevad minema üksikud paadipõgenikud

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Venemaalt pääsevad minema üksikud paadipõgenikud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Venemaa pardanumbritega paat Salmistu sadamas. 
Venemaa pardanumbritega paat Salmistu sadamas. Foto: Jaano Martin Ots
  • Lõuna-Korea saatis tagasi 20 paadipõgenikku Venemaalt.
  • Venelased ei pääse kodumaalt välja ega Euroopasse sisse.
  • Soome tugevdas merepiiril valvet.

Kreml sulges kohe pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist riigist lahkumise takistamiseks piirid ning mobilisatsiooni eest põgenejad hakkasid otsima võimalusi salaja riigist minema pääseda. Nende seas on ka paadipõgenikke, ehkki üsna vähe.

Samas lisas Soome merevalve merepiirile Venemaaga patrulle ja tugevdas valvet, et olla valmis võimalike paadipõgenike katseteks ebaseaduslikult Euroopa Liitu jõuda.

Soome lahe merevalve asekomandör Mikko Hirvi ütles Iltalehti vahendusel, et venelaste paadiliiklus Soome lahel ja Läänemerel ei ole Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu lubatud ning katseid keelust kõrvale hiilida ei ole vähemalt siiamaani tuvastatud.

«Idapoolse merepiiri valvamine on üks Soome lahe merevalve põhitegevustest. Jälgime, et sanktsioonidest peetaks kinni nii, nagu need on kehtestatud. Vajadusel peame Soome sisenemist ka takistama,» rääkis Hirvi.

Milles piirivalve valmisoleku tugevdamine täpsemalt seisnes, ta ajalehele lähemalt ei rääkinud, kuid märkis siiski, et nii piiri kui ka sellega külgneva ala järelevalvet on pärast Venemaa mobilisatsiooni väljakuulutamisele järgnenud põgenemislainet tõhustatud ning patrullimist tihedamaks muudetud.

Üksikud pagejad merel

Kaks venelast jõudsid Tšuktšimaalt purjekaga Alaskale ja Lõuna-Korea saatis Venemaale tagasi Vladivostokist teele asunud laeva 20 põgenikuga.

Eesti politsei- ja piirivalveameti (PPA) valmisoleku ja reageerimise büroo mereturvalisuse grupijuht Marge Kohtla teatas, et 26. septembril tabati Narva lahel piirikkuja SUP-lauaga. Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes väidetavalt põgenes Venemaa mobilisatsiooni eest, peeti kinni ja anti üle Venemaa piirivalvele, kuid rohkem PPA-l infot illegaalsetest paadipõgenikest ei ole.

Kohtla ütles, et PPA-l on ülevaade lõbusõidulaevadest, mis ületavad välispiiri ning läbivad piirikontrolli. Venemaa lipu all sõitvate lõbusõidulaevade liiklus üle Eesti piiri on tuntavalt vähenenud. 2021. aastal läbis Eesti sadamates piirikontrolli 17 Venemaa lipu all sõitvat lõbusõidulaeva, tänavu on neid olnud kõigest viis. Kõik on olnud lahkuval suunal ning suundunud Peterburi. Eestisse ei ole pärast sanktsioonide kehtestamist Venemaa lipu all sõitvaid lõbusõidulaevu sisenenud ning kui palju on Eesti sadamatesse jäänud siia varem saabunud Venemaa registris olevaid lõbusõidulaevu, selle üle PPA arvet ei pea.

Venelased põgenesid Tšuktšimaalt purjekaga Alaskale

USA Alaska osariigi koosseisu kuuluva St Lawrence’i saare kogukonnajuht teatas oktoobri alguses rannavalvele, et Gambelli asula lähedal maabus väikese paadiga kaks välisriigi kodanikku. Nendeks osutusid kaks venelast, kes enda kinnitusel olid põgenenud Venemaal välja kuulutatud mobilisatsiooni eest ning seilanud väikesel purjekal rohkem kui 300 meremiili üle Beringi väina.

Gambelli linnasekretär Curtis Silook rääkis ajakirjanikele, et venelased sõitsid välja Egvekinoti linnast Tšuktšimaalt ning USA rannavalve toimetas mehed pärast St Lawrence’i saarele jõudmist Gambellis asuvasse vastuvõtukeskusse, kust nad järgmisel päeval lennukiga Alaskale toimetati. Kui alguses nimetas USA rannavalve kahte saabunut «Venemaa kodanikeks», siis hilisemates avaldustes muudeti sõnastus neutraalsemaks ning nüüd nimetatakse Tšuktšimaalt saabunud meresõitjaid «välismaa kodanikeks».

Alaskalt pärit senaatori Dan Sullivani pressiesindaja ütles, et Beringi väina piirkonna kogukonnavanem teatas senaatorile juhtunust. Sullivani büroo avaldas seepeale ametliku teate: «Arvestades praeguseid kõrgendatud pingeid Venemaaga, vestles senaator Sullivan sisejulgeolekuministriga ja veel ühe kõrge ametnikuga. USA toll ja piirivalve alustasid menetlust, et selgitada, kas need isikud võivad Ameerika Ühendriikidesse siseneda.»

Venelaste saabumist kommenteerides ütles Alaska kuberner Mike Dunleavy: «Kaks inimest, kes tulid Venemaalt paadiga ja peeti kinni Gambellis, on praegu Anchorage’is ja nendega tegelevad föderaalvõimud. Me ei eelda põgenikevoogu. Meil pole mingeid märke, et see võiks juhtuda, seega võib toimunu olla üksikjuhtum. Sisejulgeolekuministeerium jälgib olukorda.»

Venemaa olusid tundev ettevõtja ja purjetaja Tiit Pruuli pidas mobilisatsiooni eest pagevate paadipõgenike laine tekkimist ebatõenäoliseks.

«Neil venelastel, kellel oleks võimalik hankida meritsi põgenemiseks sobiv mootorpaat või jaht, on ilmselt olemas ka välispass ja raha. Läbi Türgi, Kasahstani või teiste Kaukaasia või Kesk-Aasia riikide kaudu leiavad nad ka ohutuma viisi riigist lahkumiseks kui merel loksumine. Ja kel sellist võimalust pole, ehk ei näe ka vajadust põgenemiseks,» kommenteeris Pruuli.

Matkajad kadusid varem

Vene lipu all sõitvate hobialuste ja väikelaevade sisenemine Euroopa sadamatesse on olnud keelatud alates tänavu 16. aprillist ning ka Eesti sadamatesse on Venemaa lipu all seilavaid laevu pärast seda sattunud üliharva. Virumaa väikesadamate ühenduse eestvedaja ja Toila sadama juhataja Mehis Luus ütles, et pole sel aastal näinud ei Venemaa lipu all seilavaid aluseid ega venelastest merematkajaid.

«Sanktsioonid töötavad ja venelasi pole, aga Ida-Virumaa sadamad ei võimaldagi praegu suuremaid külalisaluseid vastu võtta. Purtsest ida pool ei ole sadamatesse ja süvendusse ammu investeeritud, meri on sissesõiduteed liiva ja kruusa täis kandnud ning sadamad vajavad korrastamist,» rääkis Luus.

Vene merematkajate kadumist kinnitasid ka sihtasutuse Hiiumaa Sadamad ja Kuressaare jahisadama juhid.

«Vene keelt on olnud kuulda küll Läti ja Leedu lippudega alustelt, aga Venemaa lipu all laevu sel aastal meie sadamas polnud,» ütles Kuressaare sadama kapten Oskar Jõgi. Varasematel aastatel on Venemaa alused Eesti saari siiski külastanud, peamiselt olid need regattidel osalevad purjetajad ja merematkajad.

Tallinna Haven Kakumäe sadama kapten Martin Tuul kinnitas, et Venemaa alused on sadamast läinud. Talvel olid ellingus, aga kevadel sõitsid Kakumäel talvitunud venelased ära.

«Kuhu nad läksid, ei tea, osa tõenäoliselt Peterburi. Ega nad meile oma sihtkohta öelnud ja AISi nad ka tavaliselt sisse ei lülita. Siia tagasi nad enam ei saa – Euroopa Liidu sanktsioonid ei lase neid sisse ja Venemaalt ei lubata välja,» kommenteeris Tuul. Sadama elling ja staapelplats tema sõnu aga venelaste kadumise pärast tühjaks ei jää.

Tallinnas ja Kärdlas veesõidukite talvehoiu ja hooldusteenust pakkuva Yachts Service’i juhatuse liige Marko Ollik tõdes, et Vene klientuur on vähenenud. Küll aga on Yachts Service’i ellingus hoiul ja remondis mõned Venemaa registris olevad veesõidukid, mis olid siin juba enne koroonakriisi.

Paat Venemaa registris

Harjumaal asuva ​Salmistu sadama operaator Silver Rästa ütles, et sadamas seisab üks Venemaa pardanumbriga paat juba pikemat aega, ent kuna omanik suhtleb eesti keeles ning kasutab Eesti numbrimärkidega autot ja treilerit, on ilmselt tegemist Venemaalt soetatud paadiga, mille pardanumber on jäänud nõuetekohaselt ümber registreerimata.

«Ka mitmed Soomest ja Rootsist veesõidukid soetanud inimesed sõidavad nendega päritoluriigi lipu all,» lisas Rästa.

Transpordiametist öeldi, et kuigi Eestis kasutatav laev peab olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris, ei sätesta seadus tähtaega, mille jooksul tuleb alus ümber vormistada, ning põhimõtteliselt ei ole keelatud sõita teise riigi lipu all. Kolmandatest riikidest toodud veesõiduki registreerimise eelduseks on tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid.

Märksõnad
Tagasi üles