R, 9.12.2022

Ukraina meremehed: Eesti transpordiamet kiusab meid!

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Ukraina meremehed: Eesti transpordiamet kiusab meid!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Ukraina meremees Vladislav Avdeiev tahab kõrgemat kutsetunnistust, et saada suuremat palka ja senisest rohkem oma perekonda ning
Venemaa vastu sõdivaid kaasmaalasi aidata. Eestis ei näi see tal õnnestuvat.
Ukraina meremees Vladislav Avdeiev tahab kõrgemat kutsetunnistust, et saada suuremat palka ja senisest rohkem oma perekonda ning Venemaa vastu sõdivaid kaasmaalasi aidata. Eestis ei näi see tal õnnestuvat. Foto: Tairo Lutter
  • Ukraina meremees väidab, et teda kukuta­takse eksamil nimme läbi.
  • Transpordiameti suhtumine ukrainlastesse olevat solvav.
  • Eksamil põrunu süüdistab ametnikke tema dokumentide kaotamises.

Odessa merekooli lõpetanud 26-aastane Vladislav Avdeiev seilas kuni tänavu augustini vahitüürimehena Kreeka firma naftatankeril. Kui tema Ukrainas väljastatud kutsetunnistuse viieaastase kehtivusaja lõpp lähenema hakkas, teatati, et koos sellega lõpeb ka tööleping, nagu rahvusvahelistes firmades tavaks.

Talle tehti ettepanek ajada paberid korda ja läbida täiendkoolitus, õiendada eksamid ning naasta firmasse vanemtüürimehena. Kui seni sai ta palka ligikaudu 4000 eurot kuus, siis kõrgem kutsetunnistus tähendanuks pea kahekordset palgatõusu. Avdeievil on Ukrainas üheksa pereliiget, kelle ainus sissetulek on tema meremehepalk. Lisaks kannab ta korrapäraselt osa palgast Ukraina vägede toetuseks.

Vanemtüürimehe pagunitega kaasnev palgatõus oli tal kavas jagada kodumaa armee ja pere vahel. Kuulnud võimalusest värskendada meremehedokumente Eestis, saabus Avdeiev Tallinna ja taotles sõjapõgenikuna rahvusvahelist kaitset. Ta sai selle koos tähtajalise elamisloaga, mis tähendas õigust uuendada transpordiametis oma meremehepaberid. Avdeiev asus lisaks olemasoleva kutsetunnistuse uuendamisele taotlema järgmist taset ning läbis vanemtüürimehe täiendkoolituse Revali merekoolis.

Ilus lubadus osutus valeks

Kõik tundus ilus kuni eksamini Eesti transpordiametis, kus mees läbi kukutati. Navigatsiooni ja meresõiduohutust puudutavate punktidega Avdeievil probleeme ei olnud, kuid takistuseks sai Eesti meresõiduseaduste tundmine. Oma sõnul oli ta 102 paragrahvist koosneva meresõiduohutuse seaduse ingliskeelse tekstiga küll põhjalikult tutvunud, kuid eksamineerijad ei pidanud teadmisi piisavaks. Eksamid tuli teha kirjalikult inglise keeles, kuid eksamineerijad ja ametnikud suhtlesid ukrainlasega vene keeles.

Avdeiev pani end kirja korduseksamile, maksis uuesti riigilõivu 35 eurot ning avastas üllatusega, et küsimused Eesti meresõiduohutuse seaduse kohta olid muutunud põhjalikumaks ja raskemaks. Taas läbikukkumine, saadetuna venekeelsest halvustavast suhtumisest. Temaga suhelnud hindamiskomisjoni liige oli transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksuse juhataja Raul Tell.

«Miks sa siia tulid, mine sõdi isamaa eest! Öelge kõigile, et see lavotška (poeke – toim.) pannakse kinni, öelge oma sõpradele. Siit ei saa te midagi!» meenutas nördinud ukrainlane eksamineerijate irvitamist.

Vanemtüürimehe kandidaat kukutati läbi neli korda, iga kord olid küsimused eelmisest eksamist keerulisemad. Viimasel eksamil 31. oktoobril küsis eksamineerija Avdeievilt: «Miks te siia tulete? Kas te ei saa aru, et te raiskate mu aega?»

Vaidlusi põhjustas ka Avdeievi vahitüürimehena töötatud staaž. Kreeka firma tõendit ei peetud töökogemuse kinnituseks piisavaks, Ukraina diplomiga kogunenud meresõidustaaži ei tunnustata ja kahtluse alla seati üheksa ja 11 kuud järjest kestnud meresõite tõendavate dokumentide tõepärasus.

Lisaks raskendas ukrainlasel eksamite sooritamist dokumentide kaotsiminek. Oma sõnul pidi ta neli korda esitama täiskomplekti kõikidest dokumentide koopiatest, kuna eelmisel korral esitatud paberid olevat transpordiametis kaotsi läinud.

Küsimuse peale, mille alusel talle keeldutakse vanemtüürimehe kutsetunnistust väljastamast, hakanud eksamineerija meremehe peale karjuma. Öeldi, et kuna keegi ukrainlastest oli varem transpordiameti peale kaebuse esitanud, võeti vastu meetmed ja alates 1. novembrist on reeglid sellised.

Avdeiev peab sellist käitumist kiusuks ja diskrimineerimiseks ning on asunud juriidilist kaitset otsima.

Tema teada on Eesti transpordiametilt pikendatud kutsetunnistused kätte saanud vaid üksikud Ukraina meremehed, kuid terve hulk on süsteemis pettunud. Leebemad neist kavatsevad naasta esialgu laevale vana kvalifikatsiooni- ja palgatasemega ning ajada kõrgema kutsetunnistuse paberid korda mõnes teises riigis. Vihasemad aga kaaluvad õiguslikke samme Eesti Vabariigi vastu.

Seadus on, aga ei rakendu

Riigikogu võttis juulis vastu meresõiduohutuse seaduse muudatuse, mis võimaldab lisaks Eesti elanikele ja kodanikele taotleda meretööks vajalikke kutsetunnistusi ning tõsta kvalifikatsiooni ka e-residentidel, kui nad on läbinud täiendkoolituse ning sooritavad eksamid.

Ukraina meremeestele dokumentide väljastamist võimaldava seadusemuudatuse algatasid riigikogu liikmed eesotsas nüüdse rahandusministri Annely Akkermanniga (Reformierakond); selle kiire vastuvõtmise ajendiks oligi Ukraina meremeeste toetamine kutsetunnistuste saamisel, töökoha säilitamisel ja Eesti e-residentsuse propageerimisel rahvusvahelises merenduses.

Seadusemuudatus aga ei rakendunud. Esmalt tuli selle elluviimiseks muuta laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuete ja diplomeerimise korda reguleerivat määrust. Kuni seda polnud, ukrainlasi küll registreeriti eksamitele, kuid järjekorrad venisid kuudepikkuseks. Seejärel keeldus transpordiamet eksamile registreerimisest, selgitades, et ei saa ukrainlastele järeleandmisi teha, kuna seadus küll on, kuid määrus puudub.

Viimaks määrus jõustus, kuid sisaldab punkte, mille täitmine on ukrainlaste hinnangul võimatu või siis kahjustab nende karjääri sel määral, et seadus kaotab mõtte. Näiteks nõue, et Eesti kutsetunnistuse vastuvõtmisel muutub kehtetuks ukrainlaste senine meresõidustaaž ning kõrgema kvalifikatsiooni saamiseks tuleb veel kord sama kvalifikatsiooniga 12–36 meresõidukuud töötada, võib laevaohvitseri karjääriredelil tõusmist mitme aasta võrra edasi lükata. Määruse eelnõu ja seletuskirja töötasid välja transpordiameti meremeeste diplomeerimise üksuse juhataja Raul Tell ja sama üksuse vaneminspektor Rainer Hermassoo.

Tavaliselt värskendavad meremehed kutsetunnistusi ja tõstavad kvalifikatsiooni kodumaal, mitmetel juhtudel on võimalik pabereid uuendada ka teistes riikides. Eriti keerulisse olukorda sattusid ukrainlastest meremehed, kelle dokumentide tähtaeg saabus pärast sõja algust. Ukraina merekoolid ja mereadministratsioon on sõjas kannatada saanud ning tavapärane täiendõpe ja dokumentide väljastamine on häiritud. Lisaks tähendaks kodumaale naasmine paljudele meremeestele riigist lahkumise

keeldu.

Transpordiamet on olnud vastutulelik ja viisakas

Ele Reiljan
Ele Reiljan Foto: Oleg Hartsenko

Ele Reiljan, transpordiameti peadirektori kohusetäitja

Meremeeste diplomeerimise üksuse andmetel on ainult üks Ukrainast pärit meremees sooritanud kvalifikatsioonieksami mitterahuldavalt neli korda. Kvalifikatsioonieksami tulemused on protokollitud, allkirjastatud nii hindamiskomisjoni liikmete kui ka eksamineeritava enda poolt. Samuti on eksamineeritav allkirjastanud tema poolt vastatud testid. Väide kellegi tahtlikust läbikukutamisest ei vasta tõele, vastupidi – kõnealusele meremehele on igati vastu tuldud, arvestades tema olukorda, näiteks toimus viimane eksam väljaspool eksami­graafikut ja järjekorda.

Kõigilt transpordiameti ametnikelt oodatakse alati lugupidavat ja viisakat käitumist klientidega ning usun, et nii on toimitud ka sel korral. Korrektset käitumist eksamineeritava suhtes kinnitavad kõik hindamiskomisjoni liikmed.

Kõikide meremeeste esitatud dokumentide andmed kantakse meremeeste infosüsteemi, nii on tehtud ka Vladislav Avdeievi puhul alates 13.07.2022, mil ta esitas esimesed dokumendid.

Seega on dokumendid olemas ja ei ole asjakohane rääkida dokumentide kaotamistest.

Ukrainlased lootsid Eesti süsteemile

Poola ja Ühendkuningriik teatasid juba kevadel, et pakuvad Ukraina meremeestele võimalust läbida täiendõpe oma mereharidussüsteemis ning saada nende riikide mereadministratsioonidelt uued dokumendid.

Kuigi ukrainlastest meremehed on patriootlikult meelestatud ning toetavad Ukraina armeed, leiavad paljud neist, et saavad seda tõhusamalt teha, kui teenivad välisfirmade laevadel korralikku palka ning toetavad kodumaad rahaga, mille eest saab soetada meditsiini- ja kaitsevarustust ning muud vajalikku.

«Ma olen tsiviillaevajuht, mul pole sõjalist väljaõpet. Ukrainal on minust rohkem kasu, kui kannan iga kuu kindla summa armee toetusfondi, selle asemel et puuduliku koolitusega rindele minna. Lisaks saan elusana ning välisriigi laeval teenides toita ka oma Ukrainasse jäänud peret,» rääkis Avdeiev.

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember leidis, et meremeeste koolitus- ja kvalifikatsiooninõudeid puudutav määrus on isegi liiga leebe ning võimaldab kontrollimatu päritoluga merekoolide lõpudiplomeid asendada Eesti lõpudiplomiga.

«Määruses on segi aetud pikendamist vajavad kutsetunnistused ja kooli lõpudiplom. Ei ole ju mõeldav, et keegi läheb Tartu Ülikooli lõpudiplomiga Harvardi ja eeldab, et saab selle vahetada Harvardi diplomi vastu. Aga praegune määruse sõnastus just seda nagu võimaldaks,» kritiseeris Lember.

Märksõnad
Tagasi üles