R, 9.12.2022

Eesti tänavu kõige hinnatum väikelaevasadam on Kõiguste

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Eesti tänavu kõige hinnatum väikelaevasadam on Kõiguste
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõiguste sadama omanik ja sadamakapten Niklas Jansson (keskel) pakub juba natuke väsinud reisiseltskonnale šampanjat ja kala.
Kõiguste sadama omanik ja sadamakapten Niklas Jansson (keskel) pakub juba natuke väsinud reisiseltskonnale šampanjat ja kala. Foto: Saarte Hääl
  • Hindamisest on sadamatele endile suur kasu ja abi oma tuleviku planeerimisel.
  • Kõige rohkem tuntakse külalissadamates puudust tankimisvõimalusest.
  • Sadamate hindamise idee sündis soovist anda ideid, kuhu paadiga sõita.

Sotsiaalmeediagrupi Eesti Paadiomanike Klubi eestvedajad algatasid tänavu kevadel pilootprojektina Eesti väikesadamate hindamise ja tagasiside kogumise kampaania Väikesadamate Reiting 2022.

Parimaks osutus Kõiguste sadam Saaremaal, järgnesid Sõru sadam Hiiumaal ning Naissaare sadam.

Reitingu projektijuht Inga Meremaa ütles, et kogu hobimeresõidu hooaja kestnud küsitluse tulemusena saadi põhjalik ülevaade Eesti sadamate hetkeolukorrast paadisõitja pilgu läbi. Hinnangut küsiti viies kategoorias: ohutu sildumine, ohutuse ja turvalisusega seotud teenused sadamas, harrastusmeresõitjale vajalikud tugiteenused, mugavusteenused ja vastaja isiklik mulje sadamast.

«Isiklik mulje on ehk rohkem hinnanguline emotsioon ja konkreetsete teenuste osas olid esikolmikus pisut teised sadamad. Kõiguste sai kõrged punktid igas kategoorias ning kõik küsitluses mainitud 33 sadamat saavad väärtuslikku teavet edasiseks arenguks ja turunduseks,» rääkis Meremaa.

Väikesadamate reitinguprojekti autor, paadifirma JMK Marine esindaja Kätlin Lehtma ütles, et idee sündis 2021. aasta aprillis, kui JMK Marine lõi sotsiaalmeediagrupi Eesti Paadiomanike Klubi.

Inga Meremaa, Eesti paadiomanike klubi, Eesti väikesadamate reitinguprojekti juht FOTO: Tiit Motus
Inga Meremaa, Eesti paadiomanike klubi, Eesti väikesadamate reitinguprojekti juht FOTO: Tiit Motus Foto: Tiit Motus

Abiks teekonna valikul

«Soov oli luua paadiomanikele toetav keskkond, et nad ei jääks pärast paadiostu omapäi. Esimesel hooajal oli eesmärk pakkuda lihtsal kujul abistavat ja silmaringi laiendavat infot kohtadest, kuhu paadiga sõita. Kuigi sadamate hindamise idee küpses, keskendusime alguses grupi kasvatamisele. Tänavu oli soodne aeg uuteks algatusteks – huvi merenduse vastu suureneb, paadiomanikke tuleb juurde ja sadamad arenevad. Paadiomanikud tahavad lugeda sadamate tutvustusi ja intervjuusid sadamakaptenite või kohalike turismiedendajatega, et millal ja miks tulla. Sadamad on huvitatud enda reklaamimisest ja külastajate tagasisidest,» selgitas Lehtma.

Kätlin Lehtma FOTO:
Kätlin Lehtma FOTO: Foto: Jmk Marine

Inga Meremaa ütles, et kuigi reitinguküsitlus oli mõeldud pilootprojektiks, on tulemused ootuspärased ja informatiivsed.

«Sadamatele andis hindeid 4,7 protsenti meie grupi liikmetest, kokku anti punkte 33 sadamale. Väga tänuväärsed on vabas vormis kommentaarid, nende üle võiks iga sadam olla rõõmus, sealt on palju õppida. Mõnes sadamas olid hinnangud väga ebaühtlased. Meelde jääb, millise emotsiooniga sind vastu võetakse, kuidas koheldakse, isegi kui tehnilise poole pealt on puudujääke. Sellest sõltub palju, kas tahad tagasi minna või mitte. Mitmest kommentaarist nähtus, kuidas sadamat esindav inimene võib tugevalt muljet ja emotsiooni rikkuda,» rääkis Meremaa.

Lisakommentaaridest ilmnes, et merematkajatele on oluline, et sadamas saaks tankida, samuti gaasiballoonide vahetuse võimalus, mis enamikus sadamates puudub. Mainiti ka pesumasina kasutamise võimalust, laste mänguväljaku olemasolu, ajaviitetegevusi, toitlustust ja kaubandust.

Kõigustes on tükikesi maailma parimatest sadamatest

Kõiguste Sadamas toimuvad sageli kontserdid ja üritused, kuhu saabuvad külastajad ka kalda poolt. FOTO:
Kõiguste Sadamas toimuvad sageli kontserdid ja üritused, kuhu saabuvad külastajad ka kalda poolt. FOTO: Foto: Alar Truu

Kõiguste sadama kapten Niklas Jansson:

Eesti kõige populaarsemaks sadamaks saab väga suure panuse ja tööga. Oleme mitu aastat rabelenud, kõvasti pingutanud ja pannud siia sadamasse oma hinge. Teeme seda suure südamega ja jätkame, arendame ja parandame kogu aeg.

Sadamat planeerides mõtlesime eelkõige mereinimestele ja nende vajadustele. Oleme ise meresõitjad ja purjetajad, näinud paljusid sadamaid ümber maailma. Igalt poolt oleme võtnud tükikese kaasa ja proovinud seda sobitada oma võimalustega Kõigustes. Ma ei räägi ainult uuest infrastruktuurist, mis meil siin on ehitatud. Kogu sadam peab olema modernne, turvaline ja igas mõttes heas seisukorras.

Meie suhtumine on, et kõik on võimalik. Kui on suurem probleem, siis selle lahendame kohe, aga kui asi on võimatu, siis läheb natuke rohkem aega, kuid me teeme selle ära. Mis iganes mure purjetajal on, proovime lahenduse leida. Keegi ei lähe Kõigustest ära nii, et midagi on katki või pahasti või tema probleemile pole abi leitud.

Sadamat turundades arendame ja tutvustame Saaremaad tervikuna. Kõigustes käib palju maismaaturiste, restoranis ja hotellis ja niisama mere ääres, selles suhtes oleme kogukonna kogunemispunkt ja keskus. Täna ja homme on meil Saaremaa valla volikogu liikmete üritus, saime tänavu Saaremaa aasta turismitegija auhinna. See näitab, et valla ja riigi poolt on meresõit ja merendustaristu tähelepanu ja heakskiidu saanud.

Parim sadam on Kõiguste​

Enim hinnatud sadamaks osutus Kõiguste, mille kohta oli ka öeldud, et parim väikesadam Eestis: mugav, korras ja läheb järjest paremaks. Tänavu võõrustas Kõiguste ka Muhu väina regatti, mis tõi sadamasse üle saja laeva ning tuhatkond külalist.

«Parimad saunad Eestis ja väga korralikud WCd. Sildumine on ohutu, kõikide tuultega rahulik, alati on keegi paadil vastas ja juhatatakse õigesse kohta. Samas tõsteseadmed võiksid kohapeal olla,» loetles Meremaa parimale sadamale antud kiitvaid hinnanguid.

Teiseks valisid paadiomanikud Sõru sadama Hiiumaal ning kolmandaks Naissaare sadama. Esikümnesse mahtusid veel Kärdla sadam, Suur-Holmi sadam, Ringsu sadam, Varbla Puhkeküla sadam, Võsu sadam, Pärnu jahtklubi jahisadam ja Kakumäe sadam.

Reitinguprojektis tunnustatud kolm parimat külalissadamat saavad pärjatud «Tunnustatud Külalissadam 2022» tunnistuse ja märgiga, raamitud diplom ja tort antakse võitjale üle selle nädala lõpul.

Eestis on 234 sadamat

186 neist on väikesadamad, mis teenindavad kuni 24 meetri pikkuseid aluseid

74 on külalissadamad ehk neis osutatakse väikelaevadele tasulisi teenuseid

112 sadamas saavad väikelaevad ja paadid küll silduda, kuid külalistele tasu eest teenuseid ei osutata

Allikas: sadamaregister.ee

1. septembril oli Eestis registris 37 882 väikelaeva

Allikas: transpordiamet

Sadamad ootavad riigi kava

Eelmine väikelaevasadamate arengukava, toonase nimega väikesadamate kontseptsioon, valmis 2012. aastal ning sai läbi koos merenduspoliitikaga, mis lõppes 2020. aastal. Tookord keskendus arengukava peamiselt merematkamisele ja külalissadamatele ning selle peaeesmärk rajada väikesadam iga 30 meremiili pikkuse rannikulõigu kohta on üldjoontes täidetud.

Sadamavõrgustik ei saa aga kunagi valmis ning kümme aastat tagasi valminud sadamad vajavad juba laiendust, hooldussüvendust, tormikahjustuste kõrvaldamist ning taristu ja teenuste kaasajastamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand ütles, et Eesti sadamate võrgustiku uue kontseptsiooni koostamine on MKMi eesmärkide hulgas, kuid selle töösse võtmise täpset aega pole praegu võimalik öelda.

«Väikelaevasadamate kontseptsioon on töös oleva merenduse valge raamatu üks tegevustest. Kui valge raamat kinnitatud saab, tuleb ka sadamate kontseptsioon tööplaani panna ja määrata, kes hakkab koostöös väikesadamatega seda koostama ja ellu viima,» ütles asekantsler.

Meremaa lisas, et reitinguprojektis osalemine on igale paadisõitjale lihtne võimalus MKM-le oma sisendi andmiseks: «Saad päriselt elu muuta oma panusega, et tulevikus ei mõjutaks sadamate arengut ainult kabinetivaikuses tehtud otsused.»

Eesti meretööstuse liit tegi tänavu MKM-le ettepaneku alustada missiooniga «Eesti sadamavõrgustik 2035», mis võtaks kokku kõik sadamate funktsioonid ega eraldaks jäigalt suuri ja väikseid sadamaid. Liidu nõunik Anni Hartikainen ütles, et ilma sadamateta ei saa olla meremajandust.

«Sadamate areng ja suutlikkus võimaldada uusi lahendusi on Eesti meremajandusele elulise tähtsusega. Kas sadam on siis maantee pikendus või ei ole, ükskõik kas seda kasutatakse hobimeresõiduks, kalapüügiks, tuuleparkide teenindamiseks või kauba- ja reisijateveoks,» märkis Hartikainen.

Kolm parimat väikesadamat ja kõik äramainitud sadamad

Kolm parimat väikesadamat ja kõik äramainitud sadamad

1. Kõiguste sadam

2. Sõru sadam

3. Naissaare sadam

Abruka sadam

Aegna sadam

Alliklepa sadam

Dirhami sadam

Kaberneeme sadam

Kakumäe sadam

Kärdla sadam

Kelnase sadam

Koljunuki sadam

Kungla sadam

Kuressaare sadam

Laaksaare sadam

Lennusadam

Lõunaranna sadam

Luunja jõesadam

Neeme sadam

Noblessneri sadam

Orjaku sadam

Pärnu jahtklubi jahisadam

Räpina sadam

Ringsu sadam

Roomassaare sadam

Salmistu sadam

Suur-Holmi sadam

Toila sadam

Värati-Meremaa sadam

Varbla Puhkeküla sadam

Virtsu Vanasadam

Võsu sadam

Westmeri sadam

Märksõnad
Tagasi üles