R, 9.12.2022

TS Laevad tahab parvlaevaliikluse Väinameres elektriliseks muuta

Guldar Kivro
, TS Laevad, juhatuse liige
TS Laevad tahab parvlaevaliikluse Väinameres elektriliseks muuta
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Osaliseltki elektri jõul liikuvad parvlaevad ei säästa mitte ainult loodust, vaid ka raha.
Osaliseltki elektri jõul liikuvad parvlaevad ei säästa mitte ainult loodust, vaid ka raha. Foto: Tairo Lutter
  • Tõll on oma suurusklassis esimene hübriidajamiga parvlaev maailmas.
  • Parvlaevad saaks liikuda ka ainult elektri või miks mitte ka vesiniku jõul.
  • Lisaks keskkonna säästmisele on oluline ka rahaline võit.

Septembris möödus parvlaeval Tõll kaks aastat esimesest ametlikust sõidust hübriidlaevana. Lisaks diiselmootorile ka elektri jõul töötav laev on tõestanud, et liikluses Eesti saarte vahel on üleminek heitmevabadele laevadele vaid aja küsimus.

TS Laevade eesmärk koos kvaliteetse parvlaevateenusega on keskkonnasõbralikkuse poole püüdlemine. Ka Eesti riik on võtnud endale Euroopa Komisjoni kliimameetmete paketis «Eesmärk 55» («Fit55») suured eesmärgid vähendada kasvuhoonegaase. Sedalaadi investeeringuid soosivate riiklike otsuste toel tahab TS Laevad asendada diislikütusel sõitvad laevad täielikult taastuvenergialahendustega.

Kõige otsesemalt on sellega seoses võetud suund parvlaevade elektrifitseerimisele. Esimene samm selle suunas tehti kaks aastat tagasi, kui TS Laevad lasi omal kulul parvlaeva Tõll hübriidlaevaks ümber ehitada. Lisaks diiselmootoritele varustati laev akudega.

Hübriidlaev on kuluefektiivne

Tõllu kasutamise jooksul on saanud kinnitust, et diiselmootoriga laevadel lühematel veeteedel pikka tulevikku enam ei ole. Elektrilaevade eelis ei seisne mitte ainult karmistuvates keskkonnanõuetes, vaid ka kütusekulu vähendamises.

Kui diislikütust tarbivatel laevadel töötavad kaks peamasinat alati korraga, juhuks kui üks peaks mingil põhjusel välja lülituma ja tekkima blackout, siis elektrifitseeritud laevadel saab töös olla korraga üks peamasin. Teise peamasina rolli täidab ühe peamasina võimalikul seiskumisel ajutiselt akupank, mis on kogu aeg olemas ja töötab virtuaalse peamasinana seni, kuni järgmine peamasin käivitub. Nii kahaneb kütusekulu elektrilaevade puhul juba puhtalt vähemate masinate töös hoidmisega. Rääkimata sellest, et elektrimootor kulutab suurema osa energiast laeva liigutamisele, samas kui diiselmootoril läheb suur osa energiast soojuse tekitamiseks.

Parvlaeva Tõll akupangad. FOTO: Ts Laevad
Parvlaeva Tõll akupangad. FOTO: Ts Laevad Foto: Ts Laevad

Lisaks on TS Laevade parvlaevad muutunud märkimisväärselt efektiivsemaks neil kasutusele võetud innovaatilise kütusekulu jälgimise süsteemiga Blue­flow, mis on aidanud reaalajas parandada laevajuhtide sõiduvõtteid, kasutada optimaalset kiirust vastavalt navigatsioonipiirkonnale ning planeerida laeva veealuse korpuse puhastuse vajadust. Samuti annab süsteem jooksvalt infot kogu energia liikumise kohta laevas.

Parvlaev Tõll on esimene omataoline ka selle poolest, et varem pole maailmas hübriidlaevaks ümber ehitatud ühtki teist nii suurt parvlaeva, mis peab sõitma ka jäätunud merel.

Nüüdseks kaks talve liinil sõitnud Tõll on tõestanud, et akusid on võimalik kasutada ka talvel ning jääoludes navigeerimisega saab hübriidlaev hästi hakkama.

Hübriidmootoriga parvlaev Tõll  

  • Akupanga eluiga on ligikaudu kümme aastat, sõltuvalt laadimis­tsüklite arvust ja töötemperatuurist.
  • Sarnase parvlaeva ümberehitamine täiselektriliseks maksab kümme miljonit eurot.
  • Hübriidlaevaks ehitamine, nagu Tõll, maksaks tänastes hindades ligikaudu kolm miljonit eurot.

Allikas: TS Laevad

Järgmiseks sihikul täiselektriline parvlaev

Akupangaga hübriidlaevast samm edasi on täiselektriline laev. Piisavalt lühikese vahemaa ja laadimisvõimsuste olemasolu puhul on täiselektriline laev parim variant, kuna aitab oluliselt vähendada ka müra ja vibratsiooni. Täiselektrilised parvlaevad on näiteks Norras jõudnud juba piisavalt oma efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust ka tõestada.

Kuigi praegu näeb TS Laevad heitmevabade laevade energiaallikana eeskätt elektrit, ei ole täielikult välistatud ka vesinik­laevad või muud alternatiivsed kütused. Näiteks vesinikkütus saab olla tehniliselt kahte tüüpi – kas vesinikuga töötavate sisepõlemismootoritega või vesinikuelementidel töötavad laevad. Norras on ühel reisiparvlaeval vesinikuelemendid, kuid senistel andmetel ei ole laev veel puhtalt vesinikuga sõitnud. Küll aga on maailmas palju väikseid laevu, erakaatreid ja jahte, mis seda juba suudavad.

TS Laevade laevadel ei ole kohustust maksta CO2-tasusid, kuid ettevõte on otsustanud igal aastal vähendada õhku paisatavaid heitmeid. TS Laevad on suutnud võrreldes 2019. aastaga vähendada heitmete kogust ligi 15 protsenti ja kavatseb samal kursil jätkata.

Kui TS Laevad jätkab saartevaheliste liinide teenindamist ka 2026. aastal, mil sõlmitakse uus liiniveoleping, siis suure tõenäosusega võiks selleks hetkeks olla valdav osa parvlaevu ka elektrifitseeritud või suutelised kasutama alternatiivseid kütuseid. Kuigi oleme Euroopa Liidu rahastamisotsuste tõttu olnud sunnitud edasi lükkama parvlaeva Piret täiselektriliseks ehitamise, ei ole TS Laevade kurss uute investeeringute ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisel kindlasti muutunud.

TS Laevad ei saa endale juba maine pärast lubada, et nende laevad poleks võimalikult rohelised. Seda enam, et parvlaevade kodusadamate lähedusse kerkib üha enam tuulikuid, mis võimaldavad tulevikus meie täiselektrilistel laevadel sõita puhtalt tuulest pärineva energiaga.

Märksõnad
Tagasi üles