R, 9.12.2022

Soolopurjetaja jaht uppus 20 minutiga

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Soolopurjetaja jaht uppus 20 minutiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soomlasest soolopurjetaja Tapio Lehtinen oma laeval Asteria. 
Soomlasest soolopurjetaja Tapio Lehtinen oma laeval Asteria. Foto: Golden Globe Race
  • Purjetaja pääses halvimast tänu hoolikale ettevalmistusele.
  • Suurel regatil on ohutus A ja O, millest kõik algab.
  • Laevahukust pääsenu igatseb oma prille, mis jäid nelja kilomeetri sügavusele.

Soolopurjetamisvõistlusel Golden Globe Race osalenud soomlase Tapio Lehtineni võistlusjaht Asteria uppus 18. novembri hommikul umbes 450 meremiili kaugusel Lõuna-Aafrika rannikust ja lebab nüüd nelja kilomeetri sügavusel ookeanipõhjas.

Purjetaja jõudis päästeparvele ja saatis PLB päästemajakalt hädakutsungi. Pisut üle ööpäeva pidi ta päästeparves ootama, kuni kaasvõistleja Kirsten Neuschäfer ta oma jahi Minnehaha pardale võttis ning kaubalaevale Darya Gayatri toimetas. Neuschäfer jätkas võidupurjetamist ümber maailma, Lehtinen jõuab kaubalaevaga 6. detsembril Rizhao sadamasse Hiinas.

Asteria uppus imeruttu

Lehtinen magas jahi kajutis oma kois, kui ärkas kell 8.30 valju paugu peale.

«Kuigi ma magasin, reageerin jahi liikumisele ja olen 99 protsenti kindel, et me ei põrganud millegagi kokku. Pauk tuli tekilt või paadi sisemusest. Ma ei tundnud kokkupõrget,» meenutas Lehtinen intervjuus võistluse sotsiaalmeedialehel.

Tapio Lehtinen päästekombinesoonis. Ellujäämiskoolitused olid osa GGRi stardieelsest ettevalmistusest. Nüüd päästis see oranž ülikond ookeanil mehe elu.
Tapio Lehtinen päästekombinesoonis. Ellujäämiskoolitused olid osa GGRi stardieelsest ettevalmistusest. Nüüd päästis see oranž ülikond ookeanil mehe elu. Foto: Golden Globe Race/Nora Havel

Kuna koi ees on turvavõrk, kulus tal umbes 20 sekundit, et voodist välja saada. «Kui jalad põrandale sain, oli seal juba vesi põlvini. Vesi tulvas ahtrist ettepoole ja kajutisse. Sain aru, et pean laeva maha jätma. Haarasin päästekombinesooni ja hädaabipauna sidevahenditega ning läksin tekile.»

Päästekombinesoon seljas, laskis Lehtinen päästeparve vette ja tahtis minna kajutisse kahe ülejäänud hädaabipauna järele, milles olid toit, vesi ja ravimid. «Selleks ajaks oli vesi tõusnud juba tekini ning ma sain aru, et peaksin kajutisse kahele kotile järele sukelduma. Otsustasin seda uppuval laeval mitte teha.»

Lehtineni sõnul teadis ta, et kaasvõistlejad on lähedal, ja oli täiesti kindel, et võistlusjuht Don McIntyre suudab päästeoperatsiooni koordineerida.

«Teadsin, et ei pea päästeparves veetma rohkem kui ühe päeva. Olin päästeparve liini juba läbi lõiganud ja sidusin selle paadi külge kiiresti lahti päästetava sõlmega, aga kui olin teel parvele, läks sõlm lahti ning parv triivis kaks-kolm meetrit paadist eemale. Tegin paadilt hüppe ja õnneks sain parvest kinni. Asteria uppus 20 minutiga. Kui nägin grootpurje toppi vette vajumas, tõusin parves püsti, et sõbrale au anda. See oli päris tundeline hetk,» jutustas Lehtinen.

Päästeparves aktiveeris Lehtinen päästemajaka PLB ning teatas juhtunust asukohamääramise- ja sõnumiseadme YB3 kaudu võistluse korraldajaile. Järgnenud päästeoperatsioon oli tema sõnul tänu eelnevale kohustuslikule pääste- ja ellujäämistreeningule sujuv ja rahulik nagu õppefilm.

Üksinda avamerel on päästevarustus kriitilise tähtsusega

2019. aasta juunis jäi Kariibi merel kadunuks Eesti soolopurjetaja Andreas Sipsakas. Tema purjekal Salacia olnud hädaabimajakas EPIRB küll aktiveerus kaks korda ja saatis välja hädaabikutsungi, kuid kuna seade polnud korrektselt registreeritud, hilines info jõudmine päästjateni.
Päästeoperatsioon siiski käivitati, kuid otsing tulemusi ei andnud. Leiti vaid üks laeval olnud päästevest. Salacia varustuses oli küll päästeparv, kuid purjetajal nappis kogemusi ning pole teada, missugune oli tema valmisolek ohuolukorras tegutsemiseks ja päästeparve kasutamiseks. Personaalset päästemajakat alusel teadaolevalt ei olnud.
«Ei tohiks olla mõttehetk, kas 330 eurot maksev, ent hädaolukorras elu päästev PLB on vajalik osa varustusest või mitte. Personaalne päästemajakas on meil alati kaasas ka pikematel matkadel ja suusareisidel, et oleks mobiililevi puudumisel või aku tühjenedes olemas raudkindel võimalus abi kutsuda,» kommenteeris päästevarustuse vajalikkust Merevarustus OÜ tootejuht, samuti soolopurjetaja Kristo Herzmann.

«Oli suurepärane tunne pääseda Kirsteni laevale. Kõigepealt tegime suure kalli, siis klaasi rummi ning seejärel oli meil aega mõnusaks jutuajamiseks. Ma ei kujutanud kunagi ette, et mind peaks päästma, aga GGRi kaasvõistlejate peale võib kindel olla, mis iganes peaks juhtuma,» kiitis Lehtinen.

Võistlusel​ Golden Globe Race 2019. aastal 252-päevase ümbermaailmareisiga kolmanda koha saavutanud eesti purjetaja Uku Randmaa soome kaasvõistlejaga pärast avariid suhelnud ei ole.

«Teda nagunii pommitavad praegu kõik sõbrad-tuttavad ja tüütud ajakirjanikud. Seal merel on side ka kehv, anname talle rahu ja privaatsust,» jäi Randmaa delikaatseks.

Randmaa sõnul on regati esimene ja tähtsaim tingimus ohutus, kõik muu algab sellest. «Au ja kiitus korraldajatele selle eest. Nad jälgivad võistlust kogu aeg kosmosest, võistlejatel on igal hetkel õigus võtta satelliittelefon ja helistada korraldajale või isiklikule arstile. Kord nädalas pidi regatibüroole ise endast satelliidi kaudu märku andma.»

Kuigi retroregati põhimõtete järgi on tänapäevase navigatsiooni- ja sidetehnika kasutamine võistlustaktika kujundamisel keelatud, on kõigil laevadel satelliitsidevahendid, GPS, AIS ja raadio olemas. Kui korraldajad märkavad, et midagi hakkab untsu minema, võetakse võistlejaga ühendust.

Ettevalmistus on oluline

Sellistel suurvõistlustel nagu GGR osalejatelt nõutakse enne starti lubamist mitmesuguste merepääste- ja esmaabikursuste läbimist kindlates mereõppeasutustes. Laevade ohutusvarustus kontrollitakse mitu korda üle ning purjetajad peavad päästevahendite kasutamist ja ohuolukorras tegutsemist harjutama, sellekohaseid õppusi tehakse neile paari nädala jooksul enne väljasõitu regati stardisadamas.

Avamerevarustus on dubleeritud

  • Golden Globe Race’i võistlusjahtidel peab olema pardal kaks satelliittelefoni, üks neist hädaabikotis ehk grab-bag’is.
  • Laeva hädaolukorra satelliitmajakas EPIRB peab olema dubleeritud.
  • Purjetajal peab olema kolm personaalset päästemajakat PLB: üks päästeparves, üks grab-bag’is ja üks päästevesti taskus.
  • Hädaolukorras kasutamiseks on ka GMDSS VHF-mereraadio.
  • Sõnumivahetuseks on nn kollane telliskivi ehk satelliitpiipar YB3, mis on otseühenduses korraldajaga.
  • Võistluslaevad peavad olema kaetud kolme miljoni euro suuruse kolmanda osapoole ehk vastutuskindlustusega, mis katab ka võimalike päästetööde ja keskkonnakahju kulud. Vaid laeva kaskokindlustus on igaühe vaba valik.

«Meenutan kaasmeresõitjatele ikka idamaade vanasõna: usu Allahisse, aga oma kaamel seo ikka ise kinni,» muigas Randmaa. See tähendab, et enda, laeva ja reisijate ohutuse tagamiseks tuleb teha kõik endast sõltuv ja jätta saatuse hooleks võimalikult vähe. Seda nii ülinõudlikul ümber maailma soolopurjetamisel kui ka igapäevastel mereretkedel.

«Tapio on suurte kogemustega meremees ja hädaohu puhuks on tal rutiinid paigas. See, kuidas Tapio avariiolukorras käitus ja kuidas kaldameeskond tegutses, oli musternäidis, kuidas asjad peavad käima. Õnnetusest saadi kiiresti täpne info, mille alusel käivitati päästeoperatsioon. Tapio oli päästeparves ja tal oli ellujäämiseks ning sidepidamiseks vajalik varustus. Kirsten suutis avamerel ja suures lainetuses päästeparve leida. Ei ole lihtne suure lainetusega inimest päästeparvest purjeka pardale võtta, kui purjekas sõidab ilma mootorita. Samuti on keeruline kedagi purjekalt suurele laevale toimetada,» loetles Randmaa Lehtineni päästmisel oluliseks osutunud detaile. Ainus, mis tema sõnul nihu läks, oli Lehtineni prillide kadumine – need uppusid koos jahiga ning seetõttu oli mehel päästeparvel raske väikese ekraaniga seadmete abil sidet pidada.

Märksõnad
Tagasi üles